Poliitikasse minnakse ikka selleks, et midagi oma inimeste heaks ära teha. Alati ei õnnestu kõik kohe ja tihti tuleb mõne vajaliku, olulise ja hea asja eest võidelda aastaid või isegi aastakümneid. Pean tunnistama, et viimasel paaril aastal on mitmed minu jaoks olulised otsused tulnud kiiremini, kui oleksin uskunud, aga eks on rohkem ka higi valatud, et need otsused riigikogu saalis seadusteks saaksid. Selle tõestuseks on ka Eesti suurima uudisteportaali Delfi poolt läbi viidud riigikogu liikmete aktiivsustabelis koalitsioonipoliitikute hulgas hõivatud esimene koht.
Seitsme aasta töö tulemusena on lõpuks riigikogusse jõudnud seaduse eelnõu, mille vastuvõtmisel saab alates 2021. aastast iga täiskohaga töötatud aasta eest vähemalt ühe kindlustusosa (pensioniaasta koefitsiendi), sest riigi ülesanne on tagada oma inimestele kindlustunne vanaduspõlves. Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku ka siis, kui palk on olnud väike ehk madalapalgaliste vaesusrisk ei tohi pensionieas võimenduda. 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa.
Senised kindlustusosakud jäävad inimestel alles ja neid ei teisendata. Seos palga suurusega säilib ka II ja III samba kaudu. Samuti muutub pension 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad ise valida sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või peatada soovi korral pensioni saamine, ilma et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
Väga oluline on eakate toimetulek ja pensionid.
Üksi elava pensionäri toetus
Minu eestvedamisel kehtestati eelmisest aastast üksi elava pensionäri toetus 115 eurot.
Seda toetust makstakse kord aastas oktoobrikuu algul ja selle eesmärk on parandada pensionäri toimetulekut. Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus toetust saada ka hooldekodude elanikel ning eestkostjatel ja eestkostetavatel.
Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensionärid kelle pension on väiksem kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust.
Kui samale elamispinnale on sisse kirjutatud kaks pensionäri, kellest üks on hooldekodus, siis on neil mõlemal õigus toetusele.
Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist.
Kui pensionär elab koos oma ülalpeetava lapse (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid mõeldud on olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last. Pensionäritoetuselt ei võeta tulumaksu ja seda ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Hambaravihüvitis eakatele ja pensionäridele
Eelmise aasta 1. juuli tõi eakatele veel ühe lubaduse täitmise, selleks on mitterahaline hambaravihüvitis. Üle 63aastasetel ravikindlustatutel tekib mitterahalise hüvitise kehtestamisel kolme aasta kohta õigus kõrgendatud määras hüvitisele kuni 255 eurot (85 eurot iga aasta kohta).
Selle aasta algus tõi meie eakatele mitmeid rõõmusõnumeid. Järjekordne valimislubadus sai täidetud ning käesolevast aastast on senise 416 euro asemel kuni 500eurone vanaduspension tulumaksuvaba.
- aastal antud lubadus sai lõpuks täidetud ning uuest aastast rakendus täiendav vanemapension ‒ pensionilisa laste kasvatamise eest. Täiendavat pensionilisa on ühe aastahinde suuruses (hetkel on aastahinde väärtus on 5,767 eurot) iga lapse eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Täiendava pensionilisa saamiseks ei pea esitama avaldust.
Nendele, kelle pension on määratud enne käesoleva aasta 1. jaanuari ja kes saavad pensioniõiguslikku staaži või pensionilisa iga üles kasvatatud lapse eest kahe aastahinde suuruses, arvutatakse täiendav lisa pensionile juurde automaatselt. Värsked pensionärid saavad täiendava summa juurde pensioni esmakordsel määramisel.
Näiteks kui inimesele on määratud vanaduspension ja ta saab kolme lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži kaks aastat iga lapse kohta, siis arvutatakse tema pensionile juurde täiendav pensionilisa iga lapse eest 5,767 eurot ehk kolme lapse eest kokku 17,30 eurot (3x 5,767) kuus.
Täiendav ravimihüvitis
Uus aasta tõi täiendava ravimihüvitise. Kui ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks kulunud summa ületab kalendriaastas 100 eurot, hüvitab haigekassa soodusravimite kuludelt vahemikus 100-300 eurot 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90 protsenti. Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul.
Minu eestvedamisel võeti riigikogus vastu seadusemuudatused, millega ühendati 2016. aastast represseeritutele mõeldud tervise taastamise toetus ja sõidusoodustus ühtseks toetuseks suurusega 192 eurot aastas. Seaduse vastuvõtmise tulemusena ei ole vaja enam esitada kuludokumente.
Käesolevast aastast on represseeritutele ja Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele hea uudis ‒ toetus tõsteti 230 euroni.
Pensionid peavad suurenema kooskõlas palkade kasvuga. Selle aasta aprillikuust tõusid pensionid keskmiselt 7,6 protsenti.
Kõik ikka Eesti inimese heaks!
AIVAR KOKK, riigikogu maaelukomisjoni esimees, IRL
