Eesti ja euroala majanduskliima on tagasihoidlikus kasvutrendis ning analüütikud ootavad siinse majanduse mõõdukat, kuid stabiilset kasvamist ka lähiaastatel. Ka Eesti leibkondade perspektiivist vaadatuna on möödunud aasta peamiseks märksõnaks kindlustunde suurenemine.
Tarbijahinnaindeks oli selle aasta novembris võrreldes 2012. aasta novembriga 1,5 protsenti kõrgem, seejuures on aastaga enim kallinenud väljaspool kodu söömine, majutus, tervishoid ja eluasemega seotud kulutused. Üldiselt on aga kaupade ja teenuste hinnatõus mõnevõrra pidurdunud, sealhulgas majapidamiste ühe suurima kuluallika – toidukaupade – puhul. Ühes reaalpalga kasvuga loob see inimestele avaramad tarbimis- ning loodetavasti ka säästmisvõimalused.
Palgad on tõusnud
Tööturul võib positiivsete arengutena kindlasti välja tuua nii keskmise brutokuupalga kui ka reaalpalga kasvu. 2013. aasta IV kvartalis oli keskmine brutokuupalk 930 eurot, mis oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,8 protsenti kõrgem. Ka tööpuudus on jätkuvalt vähenenud, ulatudes käesoleva aasta lõpus 8 protsendini.
Pidades silmas inflatsiooni, tööturu- ja palgastatistikat ning laenunäitajaid, võib öelda, et 2013. aastat iseloomustab kindlasti leibkondade majandusliku kindlustunde kasvamine. Seda kinnitab ka Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter, mille andmeil arvab ligi viiendik eestimaalastest, et järgmise 12 kuu jooksul on nende pere majanduslik olukord senisest parem. Elanike finantskindluse tõusu näitab ka jaemüügi hoogustumine, mis suurenes käesoleva aasta oktoobris aastatagusega võrreldes 7 protsenti. </span>
Eluasemelaenude intressid on alanenud
Kinnisvara tagatisel eluasemelaenude võtmine on olnud aasta jooksul tõusutrendis. Laenuaktiivsusele on positiivset mõju avaldanud eluasemelaenude alanenud intressid, mis jäid 2013. aastal keskmiselt 2,5 protsendi piiresse. EURIBOR on seejuures kukkunud viimaste aastate madalaimale tasemele (6 kuu EURIBOR oli novembris 0,3 protsenti). Kui 2012. aasta jaanuaris oli keskmine eluasemelaenule antud intress statistikaameti andmeil 3,42 protsenti, siis 2013. aasta jaanuariks oli see kukkunud 2,55 protsendile. See on paljudele kodulaenu võtmise senisest kättesaadavamaks teinud. Samuti on intresside alanemine vähendanud juba kodulaenu võtnud perede igakuiseid laenumakseid. Näiteks 50 000-eurose pangalaenu puhul võib igakuine laenumakse olla varasemast ligi paarikümne euro võrra väiksem.
Eluasemelaenudega paremini kui tarbimis- ja õppelaenudega
Leibkondade senisest kindlamat finantsseisu näitab ka laenude tagasimaksmisega seotud statistika, mille kohaselt on kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenude osakaal vähenenud. Eesti Panga andmetel moodustas 2013. aasta oktoobris kodumajapidamiste tasumata laenude maht laenuportfellist 6,5 protsenti. Sagedamini jäädakse hätta tarbimis- ja õppelaenudega ning kõige korralikumalt tasutakse eluasemelaenu. Positiivne märk on kindlasti see, et vähenenud on pikaajaliste võlgnike (laen on tasumata üle 60 päeva) arv.
Kodumajapidamiste tähtajaliste hoiuste määr on 2013. aastal olnud langustrendis, moodustades aasta lõpul umbkaudu 40 protsenti kõikidest hoiustest. Leibkondade säästmiskäitumise kohta võib seega öelda, et kuigi elanikkonna säästud suurenevad, hoitakse neid enamasti sularahana või arveldusarvel. Inimesed on enam keskendunud tarbimisele ja sellele, et raha oleks igal ajal kergesti kättesaadav. Kahjuks teevad eestlased vähem pikaajalisi plaane, mis raha väärtust hoiaks või kasvataks, sealhulgas pensioniks valmistumise osas.
Tark oleks iga kuu pisutki säästa
Majandus kasvab, ning perede heaolu kasvab ja tarbimisvõimalused suurenevad, seega on aasta lõpp hea aeg, et üle vaadata oma tulud-kulud ning teha plaane nii igapäevase rahalise puhvri kasvatamiseks kui ka pikaajalise investeeringu tegemiseks. Näiteks laenuintresside languse või sissetuleku suurenemise kaasneva igakuise rahalisa võiks võimalusel osaliselt säästmisse suunata. Nii on kindlustunne tagatud ka võimalikel kehvematel aegadel. Eelnevad positiivsed märgid võivad eriti aastalõpu ostutuhinas hõlpsalt tekitada tunde, et eelarvesse mahub veelgi järelmakse, liisinguid, laene. Kõik sellised otsused tuleb alati hoolikalt läbi mõelda ja eelkõige tasub endalt küsida – kas olen võimeline kõiki võetud finantskohustusi kandma ka siis, kui sissetulekud peaksid vähenema? Möödunud majanduskriisist on meil kindlasti õppida seda, et parematel aegadel tuleks ka tulevikule mõelda ja oma rahalist kindlustunnet suurendada.
i
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
