Detsembri vältel vaheldusid külmad sageli sulailmadega. Kuu alguses kattis maad Jõgevamaal kohev värske mõne sentimeetri paksune lumevaip ja see jäigi õhukeseks ning ebapüsivaks kogu jõulukuu esimesel poolel. Aeg-ajalt sadas lund juurde, kuid siis sulatasid päevased plusskraadid jälle maa mustaks ning poriseks. Kuu kõige soojematel päevadel 12. ja 13. detsembril tõusis õhutemperatuur maakonnas ligi 5 kraadini. Vaatamata sellisele päevasele soojusele jõudis pinnas kuu keskpaigaks külmuda öiste miinuskraadidega 15?20 sentimeetri sügavuseni ja külmematel hommikutel oli taliviljapõllul taimede võrsumissõlme kõrgusel (3 cm sügavusel mullas) külma kuni ?3 kraadi. Jõulukuu teine pool oli talvine, ilmajaamade andmete järgi oli Jõgeval üle Eesti kõige külmem. Kuu kolmanda kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur (?7,6 kraadi) jäi tavapärasest enam kui 2 kraadi võrra madalamaks. 17. kuupäeval sadas maha enam kui 15 cm paksune lumi ja siit alates olid taimed lumevaiba all korralikult pakase eest kaitstud. Ka kõige külmematel hommikutel 23. ja 27. detsembril, kui Jõgeval oli õhus külma ligi ?19 kraadi ja lume pinnal langes termomeetrinäit ?23 kraadini, püsis orasepõllul võrsumissõlme sügavusel temperatuur nulli lähedal. Samuti ei suurenenud enam kuu teisel poolel paksu lumikatte all mulla külmumissügavus, vaid pigem vähenes maa sisesoojuse arvelt mõne sentimeetri võrra. Üldkokkuvõttes jäi detsembri keskmine õhutemperatuur normilähedaseks, lund oli aga tavalisest enam ? kuu lõpu seisuga 6 cm võrra keskmisest paksemalt. Vaikse ilmaga jäi sadanud rohke lumi ning tekkinud härmatis puude okstele pikaks ajaks püsima, muutes kuu teisel poolel looduse ilusaks nagu pühadepostkaardil.
Lõppenud 2005. aasta läheb Eestimaal ajalukku kui erakordse tormi ja üleujutuse aasta. Õnneks jõudis marutuul enne meie maakonda jõudmist juba raugeda, seetõttu jäid siinsetes piirkondades tormikahjustused Edela-Eestiga võrreldes väiksemateks. Kogu aasta keskmine õhutemperatuur kujunes Jõgeval 84 aasta jooksul tehtud vaatluste andmete järgi keskmisest poole kraadi võrra kõrgemaks. Harilikust külmemad olid veebruar, märts, juuni ja detsember, soojemad aga jaanuar, aprill, mai ja järjestikku viis kuud juulist kuni novembrini. Kõige suuremad kõrvalekalded normist kuu keskmise õhutemperatuuri järgi esinesid jaanuaris (+4,5 kraadi), märtsis (?3,8 kraadi), novembris (+2,4 kraadi) ja septembris (+1,8 kraadi). Kuigi suve esimene pool oli jahe, kogunes tänu suve teise poole soojusele ja sügisele taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) 150 kraadi keskmisest enam. 2005. aasta absoluutne miinimumtemperatuur registreeriti 11. märtsil: ?27,8 kraadi ja absoluutne maksimumtemperatuur 11. juulil ? 29,7 kraadi. Jõgeva absoluutne miinimum oli ühtlasi ka kogu vabariigi läinud aasta külmarekordiks. Sademeid tuli siinkandis kogu aasta jooksul, põhilisel taimekasvuperioodil (IV?X) ja ka aktiivsel taimekasvuperioodil (V?VIII) keskmisele lähedaselt. Kuu tasemel olid tunduvalt sajusemad jaanuar, mai ja august, kuivemad aga juuli ja september. Jaanuaris sadas nii rohkesti, et vaatlusandmete järgi on ainult 1955. aastal tulnud selles kuus paari millimeetri võrra veelgi enam sademeid. Uuteks kliimarekorditeks registreeriti Jõgeval lõppenud aasta jooksul uus absoluutne jaanuari õhutemperatuuri maksimum, septembri viimase kümmepäevaku kõrgeim keskmine õhutemperatuur ning jaanuari esimese ja oktoobri viimase kümmepäevaku kõige suuremad sademete hulgad.
Ülevaade 2005. aasta ülemaailmsest kliimast
20. sajandi algusest on ülemaailmne pinnatemperatuur tõusnud 0,6°C – 0,7°C võrra. WMO (Ülemaailmne Meteoroloogia Organisatsioon) liikmesriikide andmetel oli maapinnatemperatuur 2005. aastal võrreldes 1961 – 1990 aastate keskmistega (14?C) 0,48?C kõrgem. Alates 1861. aastast peetakse 2005. aastat üheks soojemaks aastaks.
Suurimad kõrgema temperatuuriga alad olid Aafrikas, Austraalias, Brasiilias, Hiinas ja USAs. Samuti olid soojema veega Alaska laht, Põhja-Atlandi ning troopiline India ookean.
2005. aasta oli Austraalias üks kuumemaid regioonidega võrreldes. Lisaks kuumusele teravnesid erakordselt ka kuivad tingimused. Indias, Pakistanis ja Bangladeshis küündisid maksimum- temperatuurid 40°C ja 50°C vahele. Suvisele kuumusele lisaks koges Maroko ka talvist pakast – jaanuaris oli temperatuuri näiduks -14°C.
Üheks olulisemaks probleemiks lisaks temperatuuri anomaaliale oli põud. Aafrika kuudepikkune põud avaldas mõju ka Lääne-Euroopa riikidele. 2005. a. jaanuar – mai olid eriti kuivad Austraalias ? ligi 44% piirkonnast kannatas põua all.
Kui ühed seisid silmitsi sademete puudumisega, siis teised kannatasid tugeva vihmaperioodi tõttu. Lääne- ja Lõuna-Indiat tabas ennekuulmatult tugev vihmasadu. Jätkuvad vihmad olid tugevad nii Aasia, Euroopa kui ka Ameerika riikides.
2005. a. orkaaniperiood tõi endaga kaasa 26 troopilist tormi, mis tekitasid laastavat kahju Kesk-Ameerikale, Kariibi mere maadele ning Ameerika Ühendriikidele. Tormidest olid neliteist orkaanid, millest seitsmele omistati Saffir-Simpsoni skaala järgi III kategooria.
Esialgne informatsioon 2005. aasta kohta on saadud eelkõige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid kogusid ning edastasid WMO liikmesriikide rahvuslikud ilmajaamad, sealhulgas Eesti. Mahukam informatsioon avaldatakse WMO poolt 2006. a. märtsis.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
