Voorel käis tänavu suvel arvukamalt külalisi kui mullu, sest külalistemaja rentnikud teevad jätkuvalt tõhusalt koostööd ümbruskonna turismi- ja meelelahutusobjektide omanikega ning pakuvad parimat teenindust.
Alates möödunud aasta suvest on Voore külalistemajal uued rentnikud. Külalistemaja juhatab Tiiu Kalling ja perenaiseametit peab Jaanika Tamson. “Meie tingimuseks oli, et saaksime rendilepingu küllalt pikaks ajaks. Me anname endale aru, et ühe aastaga siin veel midagi erilist ära ei tee. Seetõttu sõlmisime me rendilepingu kümneks aastaks,” rääkis Kalling.
“Meie hinnangul kulub umbes kolm aastat, enne kui siinsesse keskkonda täielikult sisse elame,” olid külalistemaja juhataja ja perenaine sama meelt.
Samas tunnistasid tegusad naised, et ega nad rendilevõtmise otsust uisapäisa ega esimese emotsiooni ajel ei teinud. “Analüüsisime ikka enne põhjalikult, kus see kompleks asub. Meile andis kindlustunnet teadmine, et sellises suuruses külalistemaju, kus saab korraga ööbimisvõimalust pakkuda 130 inimesele, on Eesti maapiirkondades vaid viis kuni seitse. Lisaks on suurte ürituste puhul oluline, et kogu see seltskond ka korraga toitlustatud saaks. Tegelikult oleme n-ö jooksva lindi meetodil suutnud korraga toitlustada lausa 300 inimest,” rääkisid nad. Nii suure seltskonna toitlustamiseks kasutatakse loomulikult abijõudu.
Üritustele orienteeritud paik
Maal asuval külalistemajal, mida kasutatakse suures osas koolituste korraldamiseks, on võrreldes linnadega üks suur eelis — nimelt ei lähe inimesed sealt pärast koolituspäeva lõppu laiali. Samas pole Voore külalistemaja pererahvas seadnud eesmärgiks pakkuda eksklusiivset majutusteenust. “Ega meie maja klient tule siia elama, nagu see hotellide puhul on. Siin on eesmärk üritustel osalemine või lühiajaline puhkamine ja majutusteenus kuulub lihtsalt selle juurde. Seetõttu pole meil ka tubades telereid. Peame hoopis oluliseks seda, et toad oleksid puhtad ja köetud. Televiisorit võib vaadata suures külaliste vastuvõtmise ruumis,” rääkis Kalling.
Reklaami voldikute ja muude trükiste abil Voore külalistemaja rahvas endale ei tee. Tiiu Kalling lausus, et on ette tulnud ka juhuseid, kus neil on terve kompleks välja üüritud ja äkki tuleb Eestis ringi reisiv pere neilt öömaja otsima. “Siis oleme me pidanud sellele perele ära ütlema. Seda me ei soovi ja seetõttu laialdast reklaami endale ei tee,” rääkisid külalistemaja juhid, kelle kinnitusel võtavad nad öömajasoovija alati vastu, kui neil ruumi on.
Jaanika Tamsoni sõnul oli tänavu võrreldes eelmise aastaga päringuid rohkem ning üritusigi korraldati päris arvukalt. Paljud firmad olid nõus ettevõtmiste korraldamiseks hoopis suuremaid summasid välja käima kui näiteks aasta eest. Sellel aastal peeti Voorel ka mitmeid 100-150 külalisega pulmi.
Tihe koostöö
“Esimest korda sai siin teoks Tartu Ülikooli füüsikute sügiskool,” rääkis juhataja. Kallingu sõnul olevat füüsikud endi sõnul varem mujal suvekooli korraldanud, ent neile meeldivat Voorel rohkem. Siin on avarad ruumid, väga tähtsat rolli mängib ka külalistemaja suur baar. “Suure baari all ei mõtle ma mitte mastaabilt suurt, vaid suure valikuga baari,” toonitas külalistemaja juhataja. Samuti kuulub hoonetekompleksi juurde suur territoorium, mis pakub võimalust siin nii midagi ette võtta kui ka lihtsalt looduses viibida. Olemas on ka saun. Toimekate naiste sõnul lisab külalistemajale atraktiivsust tihe koostöö teiste turismi- ja meelelahutusettevõtjatega lähemas ümbruskonnas. Jaanika Tamosni sõnul on kaugelt tuleva inimese jaoks oluline, et nende maja kliendid saavad liikuda lähedal asuvatel matkaradadel, käia Kalevipoja kojas, Vudilas, Palamuse koolimuuseumis või Elistvere loomapargis. Haritud ja lahtiste kätega töötajad Tavaliselt teenindab külalistemaja kliente kümmekond lepingulist töötajat. Tiiu Kallingu sõnul peetakse nende majas kinni põhimõttest, et vajadusel löövad kõik töötajad kaasa just nendes toimetustes, mis parajasti tegemist vajavad, sõltumata sellest, kas ollakse ametilt toateenindaja või raamatupidaja. Vahel on suuremate ürituste läbiviimisel naiste endi pereliikmedki appi tulnud. Samuti räägivad kõik Voore külalistemaja töötajad mitut võõrkeelt. “Meid külastavad sageli välisturistid nii lähinaabrusest kui mujalt Euroopastki ja ilma võõrkeeli oskamata me siin hakkama ei saaks. Inglise ja vene keel peavad tingimata selged olema,” rääkis Kalling. Külalised huvituvad sageli ka nii kohaliku kui Eesti kaugemate piirkondade ajaloost, samuti tänapäeva Eesti elust. “See tähendab, et meie töötajatel peavad olema üsna laialdased teadmised erinevates valdkondades. Kas te teate, kus asub maailma suurim voor? See asub siinsamas,” osutas maja juhataja aknast paistva voore suunas. Teiseks on oluline teada, et Teise maailmasõja päevil paiknes praeguse Voore külalistemaja kohal rindejoon ja siinsetes lahingutes langes palju võitlejaid. Tähelepanu väikestel rühmadel Tiiu Kallingul on mitmeid mõtteid, kuidas külalistemaja klientidele veelgi rohkem tegevust ja puhkamisvõimalusi pakkuda. Eelmisel aastal viidi siin läbi mõned perepühapäevad. “Paraku ei olnud me selle ettevõtmisega piisavalt järjepidevad. Andsime enne alla, kui perepühapäevad loodetud tulemuseni välja jõudsid,” tunnistasid Kalling ja Tamson. Lastele pakuvad pererahva sõnul siiski rohkem huvi ja võimalusi ümberkaudsed turismi- ja meelelahutusobjektid. “Meie tegevusvaldkonnas on oluline tundma õppida neid sihtrühmi, kes meie teenust kasutavad. Eks me oleme natuke rohkema kui aastase tegutsemisaja vältel seda ka teada püüdnud saada,” tõdesid Tiiu Kalling ja Jaanika Tamson. “Tahame edaspidi pöörata senisest suuremat tähelepanu piirkonna turismiettevõtjate koostööle. Ei ole ju mõtet hakata siin pakkuma võimalust treeninguteks, kui siinsamas lähedal Voore koolimajas on olemas suurepärased treenimisvõimalused. Samuti on meil oluline teada, kas mõni klient on meile tulemata jäänud põhjusel, et siin pole näiteks keeglisaali, turistile meelepärast palliplatsi, talvist suusarada või muud taolist,” arutlesid Kalling ja Tamson. „Kindlasti leiame me koostöös lähiümbruse turismiettevõtjatega ööbimisvõimaluse inimestele, keda me ise hetkel ööbima võtta ei saa. Omalt poolt loodame pakkuda parimat teenindust ning lahkeid ja alati naeratavaid teenindajaid,” kinnitasid ettevõtlikud naised.
Voore külalistemaja *Avati 1999. aastal *Paari aasta vältel tegelesid sellega kompleksi omanikud *Seejärel otsustasid nad kompleksi rendile anda *Praegused perenaised on kolmandad rentnikud *Voore külalistemaja on eelkõige suurüritustele suunatud: firmade suvepäevad, pulmad, kõrgkoolide suve- , sügis- ja talvekoolid *Koostöös ümbruskonna ettevõtjate ja meelelahutusobjektide omanikega pakutakse puhkamisvõimalusi ka väiksematele rühmadele ja peredele
i TOOMAS REINPÕLD
