Saagid on koristatud ja enamasti tallelegi pandud. Veel hoiavad oksast kinni taliõunad, kuigi suurem tuul neidki alla loobib.
Nüüd tuleb tegeleda “jääknähtudega: koristada kündmise eest ära mõned kultuurid, mis jäid hiljaks ega jõudnudki arengus lõpule. Näiteks olin sel aastal basiilikud neile sobimatule kohale istutanud, nad ainult kidusid. Nojah, nende “koristamine” pole raske… Mullu teisel kohal kasvades olid nad väga lopsakad! Kapsad kipuvad juba aastaid kas lõhki kasvama või ainult pesapallisuuruseks jääma! Kõrvitsad on ühed viimased, mis tuleb varjule viia enne öökülmi. Aga lehti ja rasplina “paitavaid” varsi mitte, nende teekond läheb orgaaniliste jääkide hunnikusse! Ühed viimased on ka päevalilled, mille õisikutes valmivad lindudele maitsvad seemned. Aga tihased olid jälle väga kannatamatud, nokkisid neid juba õitsvatest peadest. No pole ju seemnedki siis valmis ega head! Need “sihvkarattad” olid mul mõeldud talviseks toiduks, korjasingi ruttu kuivama, ilma lumeta ajal peaksid linnud hästi hakkama saama ilma päevalilleseemnetetagi!
Kunagi oli mul pikk vagu kõrgeid päevalilli, küll andis sügisel neid välja juurida, paras jõuharjutus karule!
Eriline probleem on võimsa hobukastaniga, mis kasvab meie ja naabri piiril. Nii et kõik, mis kukub, on pooleks, ja jätkub tegelemist mõlemale. Lehed on hea kompostimaterjal, aga suurte munahunnikutega pole midagi peale hakata, sest palju sa neid kastaniloomi ikka teed! Aga hunnikutes nad järgmisel kevadel muudkui idanevad!
Kõrgetest ilutaimedest, mis ei taha ilma tugedeta püsti seista ja lõpuks annavad jälle palju seda massi, mis tuleb kuskile “ladustada”, hakkan loobuma! Näiteks kuldvits, lõhislehised jorjenid, talijorjeniteks nimetatud! Vaja on eelistada niisuguseid dekoratiivtaimi, mis on madalamad, sest põhirõhk on ju õitel! Siis on sügisel vähem mahaniitmist, lõikamist, katkumist, kärutäite viisi materjali äravedamist ja üldse nuputamist, kuhu see kõik panna! Tuleks hankida madalamat sorti sügisastreid ja kuldvitsa! Kaunid kukeharjad on mul liiga lihavad ja seetõttu kipuvad ka lamanduma! Kõige suurema biomassijuurdekasvuga hektari kohta pidi olema töönduslik kanep, räägiti raadios. Ja sellest biomassist ei pidavat grammigi kaduma minema, kõike saab kasutada! Kasvavat nagu mets 4-meetri kõrguseks, otsi kombaini, mis koristamisega hakkama saab!
Kasutusalasid võiks välja mõelda ja ongi mõeldud oi, kui palju! Aga probleemiks on seadusandlus ja segased lood sortidega… Ökopoodidest saavat seemneid, aga neid maha panna ei tohtivatki. Kui ise kasvatada tahad, siis väikeses koguses seemet ei olevatki kuskilt hankida…. Mõne taimega prooviks küll uudsuse pärast, kui riik selle võimalikuks teeks. Kuigi koduses majapidamises tuleks suurem osa temast ikka komposti viia…
i
EHA NÕMM
