Juba hulk aastaid on Põltsamaa Ametikoolis õpetatud noortele kokanduse saladusi ja populaarne on see eriala koolis ka tänasel päeval. Praeguseks on kokaameti kõrval võimalik omandada ka kelner-baarmeni kutseoskused.
Põltsamaa Ametikooli kokanduse eriala kutseõpetaja Merle Suurväli lausus, et kokandus on nende koolis sama populaarne nagu varemgi. Praegu õpib seda esimesel kursusel 27 noort, kellest pooled askeldasid teisipäeval kooli kokalaboris. Neli õppurit oli abis kooli köögis. Õpetaja sõnul esimese kursuse õppurid teooria poolest just kõige tugevamaid tulemusi ei näidanud, kuid köögis on nad tõestanud ennast võimekate praktikutena. “Ametikooli eesmärk ongi võimalikult heade kutseoskustega tööinimeste koolitamine. Tähtis on noore inimese pealehakkamine, küll teooria tuleb hiljem tasapisi järele,” ütles Suurväli.
Õpe kolmel tasemel
Just teisipäeval hakkas kooli esimese kursuse kokanduse eriala õpilastel suurköögi tasemeõpe läbi saama. Suurväli sõnul on selle kursuse õpilased ligi 120 tundi köögis toimetanud ja enamiku suurköögile mõeldud toiduretseptide järgi oldi toite juba tehtud. Viimasel suurköögipraktikal proovisid õppurid, kuidas nad kalatoitude valmistamisega hakkama saavad. Suurväli sõnul koosneb kokanduseõpe kolmest tasemest: abikokk, suurköögikokk ja restoranikokk. Suurköögi taseme läbinud võivad minna edasi järgmisele tasemele. Kutseõpetaja sõnul päris kõik kokanduse eriala õpilased restoranikoka tasemele ei jõua. Suurköögi puhul oluline oskus kasutada GN-nõusid, mis loob võimaluse saada hakkama väiksema hulga toidunõudega. GN-nõus on võimalik toitu pruunistada, hautada, üle küpsetada, need nõud on kindlate mõõtudega ja sobivad nn kombiahjudesse.
Tööd jagub
Küsimusele, kas noored kokanduse eriala õpilased praegusel keerulisel ajal tööd leiavad, vastas kutseõpetaja, et neile teadaolevalt on nende õppurid tööd leidnud. Põltsamaal peavad ametikooli kokanduse eriala lõpetanud noored praegu oma kohvikut. Tööd on saadud ka lasteaedade köökides. Järgmisel nädalal suunduvad välipraktikale kokanduse eriala teise kursuse õppurid ning neli neist läheb laevale. Laevadele on Põltsamaa kooli lõpetajad ka tööle saadud.
Praegu ametikoolis kokandust õppivad noored on pärit enamasti Kesk-Eestist. Suurväli rühmast oli alguses õppimas kolm noort Pärnu maakonnast, kuid paraku osutus nii kaugelt Põltsamaale kooli käimine noorte jaoks liialt kulukaks. Õpetaja hinnangul paistavad mõned õppurid oma oskuste ja võimete poolest enam silma. Nii näiteks õpib praegu esimesel kursusel kokandust Paidest pärit Rauno Taluste, kes oskab õpetaja hinnangul suurepäraselt toite maitsestada.
Rauno ütles, et valis kooli oma sõbra soovitusel. Kodus talle süüa valmistada eriti ei meeldi, sest seal pole selleks kaugeltki selliseid võimalusi nagu kooli köögis. Rauno plaanib minna praktikale Paide restorani ja loodab pärast kooli lõpetamist seal ka tööd leida. Noormehe hinnangul võib ta esimese kursuse lõpusirgel kinnitada, et tegi kokanduse eriala õppima asudes õige valiku.
Kutseõpetaja sõnul on väga tubli õpilane ka Birgit Niits. Üks tegusamatest kokanduse eriala õpilastest on Anna-Liis Miiler. “Kui kokanduse eriala õpilasel käed käivad ja ta niisama lauast kinni hoides tegevusetult paigal ei seisa, siis on selle õppuriga kõik korras,” hindas tulevasi kokkasid kutseõpetaja. Põltsamaa Ametikooli kokanduse eriala õpilasi võib sageli askeldamas näha ka pidulikel sündmustel. Põltsamaa Ametikooli noored on valmistanud ette peolaudu nii linnapea kui maavanema vastuvõtuks ja muudekski olulisemateks sündmusteks. Kuid peolaudu on noored katnud ka oma majas — nii külalistele kui ka teiste erialade õppurite lõpupidudeks.
Kelner-baarmeni amet eeldab taiplikkust ja loovust
Baarmenide õpetaja Eneli Punga sõnul juhendab tema õppureid, kes on eelnevalt läbinud kelneritekursuse. Õpe kestab ühe aasta. Pool ajast pühendatakse kelnerioskuste omandamisele ning teine pool baarmenioskuste õppimisele. Baarmene koolitatakse Põltsamaal teist aastat, kuid kelnerioskusi on umbes neli-viis aastat õpetatud. Kelneri- ja baarmeniõppe vahele mahub 200 tunni pikkune, viis nädalat kestev praktika ettevõttes. Enamasti otsivad kelnerioskusega noored praktikapaiga ise, kuid neid õppureid, kes laeva peale soovivad minna, aitab praktikakoha leidmisel kool. Tänavu siiski keegi laeva peal praktikal ei olnud. Ametikoolil on tekkinud laevafirmadega hea koostöö ja seetõttu saab laevale praktikale asuvat noort aidata.
Samas pole Eneli Punga sõnul kelneritel praktikakoha leidmine keeruline, sest Eestis on väga palju selleks sobivaid kohti. Seetõttu pole ka töökoha leidmine keeruline probleem. Teisipäeval valmistasid tulevased baarmenid erinevaid segujooke, mille puhul on oluline oskus jooki kaunistada. Eneli Punga käe all õpivad noored, kes on eelnevalt keskkooli või gümnaasiumi lõpetanud. Vahel on olnud baarmenide hulgas ka selliseid õppureid, kes õpivad ametit töö kõrvalt. Punga sõnul on noorte huvi kelneri- ja baarmenioskused omandada suur, sest see ei eelda laua taga tuupimist, vaid oma loovuse rakendamist läbi praktilise tegevuse.
i
TOOMAS REINPÕLD
