Mis ootab maakonnaturismi suvel ees? Küsisime seda Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) turismiarendusjuhilt Eveli Jürgensonilt.
Kas suvel võib probleemiks saada üldine frustratsioon, mis on tingitud palga vähenemisest või töökoha kaotusest? Kas teenustes võib ette näha hindade langust?
Me võiks Jõgevamaal tunduvalt rõõmsamas toonis suvele vastu minna. Meil on isegi praegu madalseisu ja eriolukorra tingimustes mitu majutusasutust, kes ei kurda külastajate arvu üle. Hinnad võivad eriolukorra ajal küll alaneda. Broneeringuid on üles öelnud just suuremad grupid. Suve kõige magusamaid aegu aga ei ole mõtet odavamalt müüa. Rahvas on valitsuse eriolukorrast väljatulemise kava asjus äraootaval seisukohal, kõigil on plaanid lahtised. Õnneks jäi eriolukord turismi seisukohast vaadates väljapoole hooaega.
Suurte veekeskuste ja spaade külastuste piirangutest vabastamine on viimaste tegevuste hulgas, seega võib julgelt loota, et eestlane avastab üha enam just väikeseid puhkemaju, kus veeta pere või sõpruskonnaga privaatne puhkus. Ilmade soojenedes leitakse kindlasti võimalusi, et tarbida riigisiseseid turismiteenuseid senisest isegi enam.
Puhkekeskustel tasub lähikuudel oma teenustes orienteeruda peredele ja väiksematele gruppidele. Suurema kaalu saavad ka aktiivsed tegevused vabas õhus. Julgen loota, et just puhkemajad selles olukorras suvel võidavad ja pärast pikka karantiini kasvab siseturismi osakaal hüppeliselt.
Millistele objektidele või tegevustele võib suvel Jõgevamaal panuse teha?
Jõgevamaa on väga tugeva sündmusturismiga maakond. Riik on just on kinnitanud kriisist väljumise strateegia ja on teada, et mais-juunis avalikke üritusi korraldada ei või, samuti on keeld korraldada augusti lõpuni suurüritusi. See seab väga raskesse olukorda just ürituste korraldajad ning jääb vaid loota, et suurürituse lahtimõtestamine lubab teatud tingimustel hilissuviseid üritusi siiski teha. Et näiteks Küüslaugufestivali ja Paunvere väljanäitust ja laata saaks korraldada.
Raskes olukorras on ka meie kultuuriteel asuvad rohked muuseumid, kes on sunnitud oma uksed veel kinni hoidma. Aga ehk tarbitakse kultuuri edaspidi rohkem, kui need taas avatakse. Olen kindel, et Jõgevamaal on palju võita oma looduse, turvalisuse ja asukoha poolest. Jõgevamaa on ju ka üks maakond, kus on karantiini jooksul olnud vähim positiivseid diagnoose.
Toitlustusettevõtted võiksid panustada rohkem välikohvikute avamisele. Meile on antud aeg tooteid ja teenuseid paremaks muuta, et nendega õigel ajal uhkelt välja tulla.
Milliseid tugitegevusi võiksid luua kohalikud omavalitsused või ka riik?
Just reedel tutvustatakse webinaril pikisilmi oodatud toetusmeeteid turismiettevõtjatele. Oleme koos teiste Lõuna-Eesti jt piirkondadega teinud riigile ühispöördumise, kus maakondlike arenduskeskuste võrgustik esitas ettevõtjatele koostatud kriisiabi platvormi kaudu oma ettepanekud. Olen veendunud, et teeme veel ettepanekuid, kuidas ettevõtjad kriisist välja aidata. EAS on välja töötamas siseturukampaaniat, millega alustatakse kohe pärast eriolukorra lõppu, peale selle plaanitakse turundustegevust lähiturgudel.
Sügisesse on kavandatud koostöös Visit Estoniaga kampaania Frankfurdis Münchenis, kus kavatsen maakonna turismiarendusjuhina Jõgevamaa turismitooteid reisikorraldajatele tutvustada. Praegu valmistame tooteid, mida saame karantiini lõppedes turundama hakata. JAEK saab turismiettevõtjaid aidata ühisturundustegevusega. Näiteks on väljatöötamisel lühiklippide „Kalevipoja-elamuste kultuuriteel” tootmine. Murede, rõõmude ja ettepanekutega võib julgelt otse minuga ühendust võtta.
Milline võiks tänavu välja näha jaanipäev?
Suurte jaanitulede asemel tuleb palju väikeseid lõkkeid. Mõistan, et just jaanipäeva paiku on eriti keeruline oma sõpradest eemale hoida, kuid sel aastal ei tasu kohtumistega liiga julgeks minna. Hoidke endid ja seda, et Jõgevamaa püsiks viiruse kontekstis madalaima testitulemusega maakonnana.
INDREK SARAPUU
