Eestis on läbi aegade lõõtspillimuusika kõlanud. Tundub et vahepealsel ajal pisut soiku jäänud lõõtspillimäng on uut hoogu kogumas, sest kõrvuti veteranpillimängijatega leidub lõõtsamängijate hulgas ka küllalt nooremaid inimesi.
Laupäeval sai Pajusi mõisapargis ja selle läheduses teoks esimene üleriigiline lõõtspillimängijate päev, millele vaatamata vahepealsele vihmahoole ilmataatki oma soosingu andis.
Lõõtsahuvilisi tuleb aina juurde
Pajusi külaelu eestvedaja ja lõõtspillimängija Lembit Paal lausus, et idee korraldada üleriigiline lõõtspillimängijate päev mandri-Eesti keskpunktis tuli juba mitmeid aastaid Viljandimaal peetud lõõtspillipäevadel. Et lisaks lähema ümbruskonna lõõtspillimängijatele saaksid kaasa lüüa ka lõõtspillimängijad igalt poolt mujalt.
Lembit Paali sõnul on tuntud lõõtspillimängijad Ants Taul ja Heino Tartes “diagnoosinud”, lõõtspilli mängimise armastuse kui haiguse, mis on Eestis aina kiiremini levimas. Pärnu kandis on see saanud lausa “epideemilise” ulatuse.
Lembit Paal märkis, et käimasolev üritus meelitab lõõtspillimängu juurde uusi huvilisi ning lõõtspillimäng muutub veel populaarsemaks. Ants Tauli sõnul on tal hea meel tulla oma inimeste hulka, kes armastavad seda vahvat rahvapilli.
Tunnusmeloodia tegi Tõnis Taul
Lõõtspillimängijad olid selle päeva auks ja olulisuse rõhutamiseks kuulutanud välja konkursi tunnusmeloodia loomiseks. Parima tunnusmeloodia oli valmis mõelnud ja esitamisküpseks lihvinud tuntud torupilli- ja lõõtspillimängija Ants Tauli poeg Tõnis Taul.
Noormehe sõnul on ta muusikakoolis kitarrimängu õppinud, aga nüüd mängib enam lõõtspilli. Lõõtsamängijatega ta kuigi tihti kokku ei saa ja aktiivselt ühegi klubi tegevuses ei osale. Ehkki Viljandi lõõtsaklubiga aeg-ajalt siiski koos mängib. Tunnusloo autor ütles, et otsustas konkursil osaleda Tarmo Noormaaga kahekesi. Youtube´s on tunnusmeloodiast video ja selle saavad ka teised lõõtspillimängijad selgeks õppida.
Publik enemasti vanuses 65+
Lõõtspilliansamblis nimetusega “Tuulelõõtsutajad” kaasa mängiv Siim Rikker lausus, et “Tuulelõõtsutajate” hulka on kogunenud mängijaid üle terve Eesti. Vahepeal on see seltskond lausa kommuunielu elanud, et koos mängimas käia. Nii on tulnud nendel kokkusaamistel ööd veeta jahtide peal, üksteise vanemate juures. Siis olid nad enamasti vabad inimesed. Nüüd, pereinimestena, tuleb kasutusele võtta abimees auto, et omavahel kokku saaks tulla. Seetõttu koos proove teha kuigi tihti ei saa.
Siim Rikker alustas aastaid tagasi koos hea lõõtspillimängijast sõbra Juhan Uppiniga hoopis kandlemängu. Omaaegsest kandleansamblist nimega “Tuulekandled” tekkis ka nimi “Tuulelõõtsutajad”, sest lõõtspillihelid ju “tuule” abil tekivadki.
Mängivad nad enamasti vanu tuntud tantsulugusid, mis neile kõigile jõukohased on ja koos hästi välja tulevad. Esimene “Tuulelõõtsutajate” kontsert sai teoks aastal 2000. Esinemas on käidud erinevates Eestimaa paikades. Kaugemad sõidud on lõõtsaansambli liikmed viinud Suurbritanniasse, Venemaale, Soome, Rootsi ja mujale.
Siim Rikkeri sõnul on vaatamata lõpusirgele jõudnud suvele esinemisi siiski veel tulemas, on kutsutud tantsuõhtutele. Lugusid valides tuleb arvestada tõsiasjaga, et nende publik on enamjaolt vanuses 65+, kelle meeleheaks mängitakse teada-tuntud lugusid ja pillilugude vahele tuleb jutustada muhedaid lugusid. Just Hiiumaalt kohale sõitnud Siim Rikker tundis rõõmu, et pillimängijaid nii suurel hulgal Pajusisse kohale oli tulnud ja et huvi lõõtspillimängu vastu on jätkuvalt suur. Ja ise lõõtspilli valmis meisterdanud mehena rõõmustas sellegi üle, et on juurde tekkinud uusi pillimeistreid. Kui aeg ja koht aasta pärast sobib, siis läheb ta ka järgmisel aastal üleriigilisele lõõtspillimängijate päevale.
Alustasid omal käel ja päris hiljuti
Lõõtsamängijate sekka kuuluv Ants Taul lausus, et tema lõõtsapäeva korraldajate sekka ei kuulu. Lisaks on Ants Taul tuntud ka torupillimängijana. Torupille meisterdab ta ka ise. Vahel mängib ta torupilli enda lõbuks, mõnikord turistidele. Kui torupillimängijad kusagil kokku saavad, siis üsna suure seltskonnana, näiteks tantsupeo avamisel.
Lõõtspilli hakkas Taul mängima kahekümneaastase noormehena. Lõõtspillimängijad on talle aastatega sõpradeks saanud ja sellesse seltskonda tuleb ta rõõmuga. Pillimehe sõnul kuulub ta n-ö poolenisti ka Viljandi lõõtsaklubi liikmete hulka.
Lõõtsamängijate seas silma hakanud naismängija Silvi Sisas lausus, et nemad tulid Pajusisse Märjamaalt ja nende seltskonnas on koos temaga neli naist. Kuid ka Pärnumaalt oli mitmeid naisi mängima tulnud.
Silvi Sisas sattus lõõtspilli mängima alles seitsme aasta eest. Õppimist alustas ta omal käel. Kui ta suurema lõõtsamängijate seltskonna hulka sattus, ütles Tarmo Noormaa Silvile, et niisuguse pilli sõrmitsusega ei suudaks ta ühtegi lugu ära mängida. Kuid enne lõõtspillimängu õppimist oli ta akordionimängu õppinud. Silvi Sisasil on lapselapsed sellises eas, kes võiksid lõõtsamängu õppida, aga nad pole sellest huvitatud.
TOOMAS REINPÕLD
