Praegusel elektroonikaimede ajastulgi peame leppima tõsiasjaga, et inimlaps on jätkuvalt loodusest sõltuv ja tema kapriiside vastu võimetu. Noorte mitšurinlaste poole sajandi eest antud suurustav lubadus loodust julgelt muuta ja temalt mitte ande oodata on naeruväärseks osutunud.
Olgu tornaadod ja võimsad üleujutused meist kaugel või lõputu pilvitus ja sadu siinsamas Maarjamaal — rahul tuleb olla kõigega ja kaevata pole kuhugi.
Viimane nädal, mil hommikust õhtuni taevast veele lisa pole antud, on põlde pisut tahendanud. Sestap ukerdavad traktorid-kombainid ettevaatlikult viljaväljadel ja potipõllumees oma kartulimaal, et päästa, mis päästa annab.
Inimene on ikka lootma harjunud. Jaheda juuni järel ootasime palavat-põuast juulit. Ja kui taevataat kesksuvelgi päikesega helde polnud, lootsime vähemalt rõõmsat lõikuskuud. Nüüdseks on seegi lootus täitumata jäänud ja suve nukker lõpp käes.
Aga ega inimlaps lootmast väsi: juba kõneldakse kamina ees ja ahju külje all sooja otsides vananaistesuvest, mis sel aastal alles oktoobris kohale jõudvat. Lootma ju peab. Ja kui ei tulegi kuldset ja päikselist oktoobrit, kahutavate hommikutega novembrit ega lumes-härmas jõulukuud, vaid jätkub ikka seesama kehv suusailm, ei jää meil muud üle, kui turi soojas ja jalad kuivas hoida ning vapralt edasi rühkida — ehk on uus aastaring helgem.
Esmaspäeval kell 18.44 algab sügis.
20. september 2008
