Jõgeva kevadesse on juba aastaid kuulunud omaloomingukonkurss “Betti Alveri jälgedes”, mida korraldavad kahasse Jõgeva linnaraamatukogu ja Betti Alveri muuseum. Tänavu laekus konkursile 29 tööd ja nende autorid olid Jõgeva linna sünnipäevanädala reedel, 30. mail kutsutud Betti Alveri muuseumi.
Omaloomingu ülelugemise ja hindamise võtsid seekord enda peale Sirje Narits, Jaana Koppel ja Ene Sööt Jõgeva linnaraamatukogust, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann ning Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru. Viimane tõdes, et 29 võistlustööd on päris suur arv. Kõige rohkem osalejaid – kolmteist – oli nooremas, 7.-9. klassi õpilaste vanuserühmas, gümnaasiumiealiste ja täiskasvanute vanuserühmas oli kirjutajaid võrdselt kaheksa. Korraldajate poolt välja pakutud teemadest “Mina ja loodus” ning “Minu koolitee” osutus populaarsemaks esimene, ent valdavalt kirjutati vabal teemal. Kui koolinoorte kirjatööd olid põhiliselt proosavormis, siis täiskasvanud eelistasid luulet. Proosapala laekus vaid ühelt täiskasvanud autorilt.
Tunnustuskirja pälvisid kõik konkursil osalenud, üheksat autorit tõsteti aga teiste hulgast enam esile ja autasustati raamatuga. Nende võistlustööd luges Jaana Koppel konkursi lõpetamisel ka ette.
Lugemine on oluline
</font>
“Esiletõstetud autorite töid lugedes oli tunda, et nad olid teistest mõnevõrra enam pingutanud,” sõnas Toomas Muru. Tal oli kirjutajatele ka veidi õpetussõnu jagada. Esiteks pani ta autoritele südamele, et nad ise kirjutamise kõrval ka teiste kirjutatu lugemiseks aega võtaksid.
“Kirjutava inimese jaoks on lugemus väga oluline,” kinnitas Toomas Muru. “Mida rohkem on inimene lugenud, seda rikkam on tema sõnavara ning seda paremini saab ta aru, mida kirjanduslik tekst endast üldse kujutab.”
Omal ajal Betti Alveri muuseumi ekspositsiooni koostades avastas Toomas Muru üllatava fakti, et Betti Alver oli teinud umbes 1200 lehekülje jagu väljakirjutusi mitmesugustest sõnaraamatutest. Neile tuginedes kujundas ta välja ainult talle omase sõnavara. Tema keele tegi nüansirikkamaks ka hea looduse tundmine: ta teadis näiteks päris paljusid linnu- ja taimeliike.
Toomas Muru sõnul kipuvad algajad kirjutajad tihti mõnd oma lemmikautorit jäljendama, ent kui n-ö kirjanduslik käsitööoskus juba selge, hakkab kujunema oma stiil. Muru soovis kõigile kirjutajatele edu oma tee leidmisel.
Tiina Tegelmann lisas, et omaloomingukonkursi “Betti Alveri jälgedes” näol on tegemist jätkusuutliku sündmusega, ning tänas kõiki õpetajaid, kes õpilasautoreid juhendasid.
Meeldib kirjutada
Kui Toomas Muru sõnul oli mõne õpilastöö puhul tunda, et see oli rohkem õpetaja pealekäimisel kirjutatud, siis vähemasti kolm Jõgeva põhikooli kaheksanda klassi õpilast, Elo Kumel, Anna Rehi ja Janek Zarin kinnitasid, et neile meeldib ikka endale ka kirjutada.
“Neid, kes ise kirjutada tahavad, pole noorte hulgas just palju,” kinnitas Anna Rehi. “Kui õpetaja näiteks tunnis teatab, et nüüd tuleb kirjand kirjutada, ohkab klassis nii mõnigi raskelt. Aga mina olen siis just rõõmus. Ma kirjutan tihti ka kodus. Kirjutamine on rahustav tegevus ja see aitab oma mõtteid korrastada. Kirjutades arenevad ka eneseväljendus- ja sõnaseadmisoskus.”
Annale meeldib kirjutada loodusest ja aastaaegadest, aga meeldib kirja panna ka fantaasialugusid.
Elo Kumel kinnitas, et tema kirjutades fantaasial palju lennata ei lase, vaid püüab pigem kirja panna oma mõtteid mingitest reaalselt eksisteerivatest asjadest, avaldada oma arvamust.
“Minul oleneb palju tujust: mõnel päeval mulle kirjutamine istub, mõnel päeval ma aga nagu ei oskaks üldse oma mõtteid sõnastada,” sõnas Elo Kumel.
Ka tema kinnitas, et kirjutamine on kasulik, sest aitab oma mõttemaailmas selgust luua. Janek Zarin, kes armastab, nagu Annagi, põhiliselt fantaasialugusid kirjutada, ütles aga, et kirjutada tasub ka teiste pärast: teistel on ju huvitav lugeda, kui mõne hea loo oled kirjutanud.
“Anna, Elo ja Janek on aktiivsed lapsed ja tegelevad paljude asjadega. Kuna nende päevad on mitmesuguste ettevõtmistega täidetud, siis on neil ka, millest kirjutada,” ütles Jõgeva põhikooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Maimu Valdmann.
“Kui ma õhtul koju jõuan, siis kirjutan mõnikord mitu lehekülge,” kinnitas Anna Rehi.
Omaloomingukonkursil “Betti Alveri jälgedes” esile tõstetud tööd
7.-9. kl
Elo Kumel “Mina ja loodus” (Jõgeva PK 8d kl)
Theresa Pekka “Muinasjutt hiirest ja siilist” (Palamuse G 7. kl)
Kaarel Vaakmann “Tootsi koolitee” (Palamuse G 7. kl)
10.-12. kl
Kristen Kiis “Arno murekiri” (Palamuse G 12. kl)
Susan Kolde “Kiire kaebekiri” (Palamuse G 10. kl)
Artur Rehi “Tomi lahkumine” (Jõgevamaa G 11a kl)
Aureelia Miti luuletused (Jõgevamaa G 12a kl)
<i>Täiskasvanud
Mari Karilaiu luuletused
Tea Lall “Võlg”
i
RIINA MÄGI
