Looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud matkad toimusid 15.–16. augustil üle Eesti erinevates paikades. Juubeliaasta tunnuslause on „Hoia, mida armastad”.
Jõgevamaa matk viis huvilised Vooremaa maastikele. „Läbivaks teemaks oli seekord valitud „Tervis looduses,” selgitas keskkonnahariduse spetsialist Elo Raspel „Külastasime Olemari talu ja uurisime sealse perenaise Marika Hütiga, kuidas kasutada looduslikke taimi ja milline on elurikkuse aed.”
Marika ja Ole Hütt jagasid lahkelt oma teadmisi ja oskusi, kuidas loodusega kooskõlas elada ja et taimede ja loomade kohta käivate teadmiste abil on võimalik väärtustada kõike meie ümber. Kui loodus on tasakaalus ja puhas, säilib elurikkus.
„Hiljem uurisime Jõgeva alevikus asuvat Eesti Taimekasvatuse Instituudis uudiseid sordiaretuse tööpõllult ja geenipanga juhataja Külli Annamaa abil saime põhjaliku ülevaate selle 100-aastaseks saanud praktilise teadusasutuse tööst. Kõigil oli huvitav, sest ega paljud sordijaama tööst nii täpselt ei teagi.”
Vaadati tööruume ja eelkõige viljalaborit ning geenipanka, tutvuti sortide näidisalaga, kasvuhoonetega ja sõideti odra ning kaera katselappide vahel.
„Matk õnnestus hästi ja tuli välja selline loominguline mahe looduse kasutamine alguses ja täpne teadustöö lõpus,” tõdeb Elo Raspel
Looduskaitse alguseks Eestis peetakse 14. augustit 1910. aastal, mil Riia loodusuurijate ühing rentis Saaremaa kihelkonnas pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused. Nii sündis Vilsandi saare majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Baltikumi esimene kaitseala. Praegu ulatub elurikkuse hoidmiseks seatud kaitstavate alade arv Eestis üle tuhande ja nende pindala moodustab ligi viiendiku Eesti maismaast.
ULVI TAMM
