Kaupo Ilmet, Eesti Metsaseltsi endine esimees ja kauaaegne loomapargi projektijuht:
Mäletan, kuidas toonane Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp mulle 1996. aastal helistas ja kutsus mind appi Elistverre loomaparki rajama. Kalev oli nimelt kunagi koolipoisina käinud Aakre metskonna juures tegutsenud väikeses loomapargis, mille rajamise juures ma 1960. aastal olin metsaülemana olnud.
Loomapargi rajamise mõte oli iseenesest hea. Kui poolteist sajandit tagasi panid seltsid aluse Vanemuise ja Estonia teatrile, siis Eesti Metsaselts aitas umbes samasugusel moel kaasa Elistvere loomapargi sünnile. Tõsi, algul olime me liialt optimistlikud ning arvasime, et sellist parki on võimalik piletitulust ära majandada. Paraku sai üsna ruttu selgeks, et piletiraha katab vaid väikese osa kuludest ja ka projektide abil raha hankimine pole mõistlik, juhul kui tegemist on elusa, mitte eluta loodusega. Loomad tahavad süüa ju iga päev ja nende eest hoolitsevad inimesed palka ka, aga projekti puhul pole kunagi teada, kas sellele jaoks raha antakse või ei. Loomapargile KIKist raha eraldamist mõjutasid pealegi veel poliitilised tuuled, nii et mõnikord sai raha lihtsamalt, mõnikord tuli aga väga põhjalikult tõestada, et loomaparki ikka on vaja.
Muidugi oleksime me võinud ka mõne miljonäri otsida ja üritada loomapargi talle maha müüa, ent selle Riigimetsa Majandamise Keskusele üleandmine oli palju parem lahendus.
Nii, nagu ka Vanemuise ja Estonia teatrit ei halda enam kodanikualgatusest sündinud laulu- ja mänguseltsid, on ka Elistvere loomapark nüüd RMK majandada ning mul on selle üle väga hea meel. Kui metsaseltsi kasinate võimaluste juures kippus pargi areng seiskuma, siis nüüd arenevad seal asjad edasi jõudsalt ja just selles suunas, millises vaja.
Olen väga tänulik neile tublidele inimestele, kes metsaseltsi “valitsusajal” raskusi trotsides loomapargi käigus hoidsid ning kannatasid ära isegi selle, kui palk paar kuud hilines. Liina Sarv, Asta Sarv, Elo ja Avo Melk ja paljud teised loomapargi töötajad, samuti Heli Täpsi Elistvere raamatukogust on sügavat kummardust väärt.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt” lang=”ET”>Lisaks loomade pidamistingimuste paranemisele on loomapargis avardunud loodusõppevõimalused. Loodusharidust tulebki anda looduses endas, mitte linnas nelja kiviseina vahel.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütles kunagi kuldsed sõnad: “Siin ei ole midagi kaagutada: Euroopas on iga neljakümne kilomeetri peal üks loomapark. Järelikult on ka Elistveret vaja.”
Olen ka nüüd, mil mul loomapargiga vähem pistmist, igal aastal parki sünnipäevavisiidi teinud. Käisin seal eilegi. Et tänavu on hea õuna-aasta, võtsin sealsetele asukatele külakostiks koduaia õunu kaasa.
