Viimaste päevade soojad ja kuivad ilmad on võimaldanud hakata põllumajandusettevõtetes heina tegema. Sellega söödetakse eelkõige vasikaid.
Jõgeva valla firma Perevara peaagronoomi Kalle Kivirüüdi sõnul jõuti pühapäevaks paarkümmend hektarit maha niita. ?Esmaspäeval tegelesime kaarutamisega ning eesmärk oli esimesed tonnid kuiva heina kätte saada. Kokku on seda tarvis ikka paarsada tonni. Kui vaid ilusad ilmad püsiksid,? ütles 1979. aastast agronoomiametit pidav mees.
Rohi on vanaks läinud
Tänavune hein jääb kehvemaks, sest seda niidetakse hiljem. ?Perevara heinamaad paiknevad mitmel pool: Tabiveres, Jõgeva ümbruses, Kuremaal, Kaareperes. Meil on peamiselt looduslikud rohumaad,? lausus Kivirüüt.
Palamuse vallas tegutsevas aktsiaseltsis Evemar tegeleti nädalavahetusel heina kaarutamisega. ?Esmaspäeval pressisime heina ja et maa on väga niiske, vedasime pallid kohe ka küüni,? rääkis peazootehnik Pilvi Värnik. Tema sõnul tehakse Evemaris heina üle tuhande tonni.
Möödunud neljapäeval alustati heinateoga osaühingus Vaimastvere Agro. ?Nüüdseks on hein kaarutatud ja esmaspäeval hakkasime pressima,? lausus juhataja Jaanus Teras. ?Meie veisekarja heinavajadus on paarisaja tonni ringis. Kõige suurem on meil 500 hektari suurune rohumaa,? lisas ta.
Jälle segas äikesevihm
Puurmani põllumajandusühistus vajatakse 400-500 tonni heina. ?Praeguseks on meil tehtud ligi 90 tonni. Alustasime niitmisega möödunud kolmapäeval. Paar päeva püsis väga ilus ilm, kuid siis hakkas taas sadama äikesevihma, mis töid takistama kippus,? rääkis tegevjuht Arvi Kink. ?Heinamaad, mida on kokku 120 hektarit, paiknevad meil Puurmani ümbruses viie kuni seitsme kilomeetri raadiuses. Kohati on tänavune rohi juba vananenud, kuid teatud koguse kuiva sööta loomadele ikka saame,? lisas põllumajandusettevõtja.
Peamiselt vasikatele
?Kõige rohkem vajavad heina vasikad, kellel on tarvis seedimiseks eesmagu arendada. Aeg-ajalt antakse heina profülaktika mõttes ka lüpsikarjale,? ütles Kalle Kivirüüt aktsiaseltsist Perevara. ?Vasikad vajavad pidevalt heina ja meil nad seda kogu aeg ka saavad,? märkis Jaanus Teras osaühingust Vaimastvere Agro. Pilvi Värnik aktsiaseltsis Evemar lisas, et kinni olevatele lehmadele tuleb heina anda seepärast, et nad vajavad kuivemat ning energiavaesemat sööta.
Põltsamaa valla põllumajandusettevõtte OÜ Viraito juhataja Toivo Kensi sõnul sobib vasikatele ka kõrge kavaliteediga silo, mida neil valmistatakse ruloonkilesse.
Saduküla lähedal Mäända külas elav harrastuspõllumees Mart Kalev tegi eelmisel reedel heina oma hobustele. ?Heina ikka jätkub, kuid kahjuks kipub see märg olema. Ilma heinata hobust ei pea, ta tahab kuiva toitu ka,? lausus mees.
JAAN LUKAS
