Kolmapäeval oli Voorel Kullavere jõe kallastel näha palju askeldavaid inimesi. Tükil ajal ei ole siinkandis töötanud ka nii palju erinevaid mehhanisme. Vabatahtlikuna olid siia tulnud murupindu ette valmistama ja muru külvama Jõgeval Ravila tänavas Põllumajandusministeeriumi majas töötavad ametnikud, Voore aktiviseerimiskeskuse töötajad, Saare Vallavalitsuse ja allasutuste ametnikud. Mehhanismidel töötasid aga OÜ Siimel töömehed.
2000. aastal koostati Roela pargi laienduseks tööprojekt “Voore park sünniaastaga 2000” Sama aasta Vooremaa päeval istutasid sinna oma puud Vooremaa külad. Sellel ajal istutatud taimed on päris hästi arenenud. Erinevatel põhjustel jäi pargi istutus mõneks ajaks seisma. Üheks põhjuseks oli ka kava korrastada Kullavere jõge just rajatava pargiga piirneval alal. Möödunud aastal korrastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatud projektiga “Kullavere jõe ökoloogiline korrastamine” 15 kilomeetri ulatuse jõge. Töö tellijaks oli Jõgeva maaparandusbüroo ja kaasfinantseerijaks Saare vallavalitsus.
Istutati 100 kontpuupõõsast ja kümmekond puuheistrit
Suuremad maastikukujunduslikud tööd on saanud ühele poole, on jälle aeg mõelda pargi projekti realiseerimisele.
Looduskaitsekuu alguse puhul pandi mulda 100 kontpuupõõsast ja kümmekond puuheistrit.
Ökopaisjärv ja viimase projektiga korrastatud Kullavere jõe osa seovad Voore asula õnnestunult siinse vooremaastikuga. Maastikukujunduslike töödega on avatud kaunid vaated maastikule, veepindadele ja nõukogude ajal istutatud, praegu parimas eas puurühmadele. Need puurühmad on saanud paika tänu tollase Lembitu kolhoosi haljastusspetsialistile Sirje Kosele, kes oli ka seekordse talgupäeva üks ettevalmistajatest.
Talgupäeva korraldaja Jõgeva maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits võttis päeva kokku. “Asi õnnestus suurepäraselt. Kõik olid entusiastlikult töö juures. Päeva lõpuks oli pilt tõeliselt ilus.” Tema seisukohta jagas ka Saare vallavanem Jüri Morozov.
Korrastatud maastik meelitab õnge leotama
Kindlasti ei saa jätta mainimata, et tänu Kullavere jõe ökosüsteemi korrastamisele paranesid oluliselt kalade kudemis- ja elupaigad. Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Peeter Tõnismäe sõnul aitab see kaudselt kaasa ka Peipsi kalavaru seisundi paranemisele, kuna Kullavere jõgi koos oma lisajõgedega on neile oluline kudemispaik. Korrastatud maastik kutsub aga siia õnge leotama harrastuskalastajaid lähedalt ja kaugemalt.
Kindlasti ei ole maakonnas teist asulat, kus viimastel aastatel on nii palju maastikuhoolduslikesse töödesse panustatud. See oli ka üks oluline põhjus, miks vabariigi president tunnustas 2007. aastal Saare valda kui parima heakorraga valda Jõgevamaal.
ENE ILVES,
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaine
