Inimkonna sünnikoht ja ka tema tulevane kalmistu on päikesesüsteemis. Kuigi täna tähistame esimese tehiskaaslase orbiidile saatmise 55. aastapäeva, ei tasu meil loota teiste planeetide koloniseerimisele. Meile on olnud pikka aega omane kujutleda end looduse kuningatena. Uusi materjale luues ja kasutades ei ole keskkonnasõbralikkus alati olnud moes. Oleme risustanud oma ümbruse, metsaalused, mered ja ookeanid. Oleme eeldanud, et planeet Maa kannatab kõik välja. 55 aasta jooksul oleme risustanud tõsiselt ka lähikosmost.
Rrahvastiku ja elukvaliteedi kasvades suureneb oluliselt ka tarbimine, vajatakse üha enam loodusvarasid ning hüppeliselt suureneb energiavajadus. Seega suureneb ka tarvidus mõelda, mil moel säästlikumalt hakkama saada ja kuidas paremini kasutada taastuvenergiat. Ent isegi keskkonnasõbraliku biokütuse tootmisel on oma pahupool – tootliku maa kasutamine ja eralduv CO2. Inimeste arvu suurenedes vajame aga põllumaad toiduainete tootmiseks.
Me oleme üks lüli globaalses ketis ning osaledes ülemaailmsetes arengutes peame jätkuvalt otsima tehnoloogilisi ja korralduslikke lahendusi kestlikuks arenguks. Eesti säästva arengu riiklikus strateegias “Säästev Eesti
Loodushoid ja majanduse arendamine ei tarvitse teineteist välistada. Keskkonnamuredest lähtuv rohemajandus seob mitmeid valdkondi ning üha kasvav teadlikkus loob võimaluse uute teenuste ja toodete pakkumiseks ning seeläbi uute töökohtade loomiseks.
2007. aastal riigikogu poolt ellu kutsutud Arengufondi üleandeks on algatada ja toetada majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid meie majandusstruktuuri nüüdisajastamist. Aasta eest käivitas arengufond energia- ja rohemajanduse seiresuuna, mis varustades osapooli asjakohase teadmisega peab parandama koostööd avaliku- ja erasektori, teadus- ja haridussektori ning kodanikuühiskonna vahel ja kujundama ühise rohemajanduse visiooni ning käivitama arengut eestvedava kasvuprogrammi. Veel mainin ühe tulevikku vaatava võimalusena ära Eesti tegevuse liitumisel Euroopa Kosmoseagentuuriga, millest tõuseb Eestile kasu juba ainuüksi keskkonna, nii meie veekogude kui metsa olukorra, seireprogramme kasutades.
Kõikide eelmainitud arengutega seotud uute tehnoloogiate edendamiseks ja hilisemaks laiemaks kasutuselevõtuks on mõistagi vajalikud teadustööd ja katsetused. Seega on selleski küsimuses põhjust rääkida haridusest kõigil oskustasemetel: nii kõrgharidusest (eeskätt reaalsuunal), uute tehnoloogiate kasutamiseks vajalikust kutseharidusest, töötajate ümber- ja täiendõppest aga ka teadlike valikute aluseks olevast laiemast keskkonnateadlikkuse kasvatamisest.
i
Rohemajandusega kaasnevad võimalused, meie ülesanne on olla nutikad ja neid võimalusi ära kasutada.
i
ENE ERGMA, riigikogu esimees
