Just mõne päeva eest poetasid vahtrate õiepungad endalt jääkooriku ja hakkasid hoogsalt paisuma. Tuulevarjulistes seina- ja planguäärsetes säravad esimesed võilillepäikesed, võsa on silmnähatavalt värvi muutnud ja konnad teevad pärast kõledaid öid ja päikseta päevi lompides taas rõõmsamat häält.
Senisest leebema ilmaga püüab loodus oma mahajäämust tasa teha ja lohutada neid, kes juba aprillis paksemad vammused õlult heita ja täiel rinna päikest nautida lootsid.
Aga täna on jürikuu viimane päev ja ees on volbriöö. Kui pimeneb, võib kuulda noorte peohääli, nõidade ulakat itsitamist, lõkketulede praginat… või hoopis midagi muud.
Võtke endale täna õhtul vaikset ja askeldustevaba aega, istuge aias, terrassil või ukselävel ja kuulatage, kuidas hilja peale jäänud linnud mõtlikult häälitsevad, kuidas konnad koorilaulu harjutavad. Tundke, kuidas kaskede hiirekõrvad lõhnavad.
Maikuu esimene päev on ju ka kevadpüha. Ja kevad on nüüd kohe kindlasti võimust võtnud.
