Lõikuskuu oli tänavu keskmisest tunduvalt soojem

August algas mõõdukalt soojade ilmadega. Kahel esimesel päeval tõusis päevane maksimaalne õhutemperatuur 21-22 kraadini. Järgnevalt läks ilm kuumaks. Seitsmel päeval järjest tõusis õhutemperatuur 25 kraadist kõrgemale. Kogu suve kõige kuumemal päeval mõõdeti Jõgeval õhus sooja 31,9 kraadi.

Taolist kuumust oli raske taluda nii taimedel, loomadel kui ka inimestel. Vihma ei tulnud ja muld oli kuiv. Taimed närbusid, lehed rullusid kokku, kolletusid. Teravilja koristavad kombainid töötasid tolmupilves. Kõvaks kuivanud maa tõttu oli koristuse järel raske kõrrekoorimist teha ja maad talirüpsi ja -rapsi külviks ette valmistada.

Pärast 10. augustit andis kuumus järele

10.-11. augustist läks sajule ja päevane kuumus andis järele. Esines tugevaid äikesevihmahoogusid. Kohati mõõdeti ööpäevasteks sademete hulkadeks 20‑36 mm.

Teise kümmepäevaku jooksul sadas maakonnas esialgsetel andmetel 43‑95 mm. Kõige vähem tuli vihma Peipsi ääres ja kõige rohkem Sadala kandis Kodismaal. Kuigi kümne päeva sajuhulk ületas kohati kogu kuu normi, kadus vesi kiiresti kuiva mulda, pikemat aega kestvat liigniiskust ei tekkinud. 

Kolmandal kümmepäevakul läks jahedamaks

Alates 22. augustist sajud lakkasid ja kuiv ilm püsis peaaegu kuu lõpuni. Selge taevaga muutusid ööd külmaks. Kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 24. kuupäeval, kui termomeetri näit langes Jõgeval õhus 4, maapinna lähedases õhukihis null kraadi lähedale, rohu kohal  oli mõne kümnendikkraadi võrra alla nulligi.

Hommikud olid udused ja paksu kastega. Päikesega udu hajus ja päeval mõõdeti õhusooja üle 20 kraadi. Kuu lõpuks nappis taas aia- ja põllukultuuride normaalseks kasvuks mullas vett. Vaid kohati sadas äikesevihma, mis põllud ja peenrad ära kastis.  Tugevamad sajud esinesid kuu viimasel päeval Mustvee kandis.

Vihma sadas keskmisest veidi vähem

Kokkuvõttes oli august Jõgeva ilmajaama andmeil 1922-2011. aastate keskmisest ligikaudu ühe kraadi võrra soojem. Taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 °C) soojust kogunes augusti lõpuks kevadest alates 1465 kraadi, mis ületab paarikümne kraadi võrra keskmisena kogu kasvuperioodil kogunevat soojushulka.

Veelgi suurem efektiivse soojuse summa on Jõgeval kogunenud lõikuskuu lõpuks ainult 2002., 2010. ja 2011. aastal. Aktiivset (üle 10 °C) soojust kogunes 11. maist kuni 31. augustini  1922 kraadi, mis on piisav summa enamike kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.

Vihma sadas Jõgeval augustis 70 mm, mis on keskmisest 19 mm võrra keskmisest vähem. Maakonnas kõikus kuu sajusumma esialgsetel andmetel 54 millimeetrist Siimustis kuni 109 millimeetrini Kodismaal.

September toob sügise

Milline on olnud septembrikuu ilm Jõgeval 1922-2012. aastate andmetel? Keskmisena jätkub kuu esimesel poolel veel aktiivne taimekasv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla kümne kraadi tavaliselt alles septembri teisel poolel. Öökülmad algavad maapinnal harilikult mihklikuu esimesel kümmepäevakul, õhus aga alles kuu teisel poolel.

Septembrikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud 29,6 °C 1992. aastal ja -8,4 °C 1986. aastal. Kuu sajusumma on kõikunud Jõgeval neljast millimeetrist 2000. aastal kuni 141 millimeetrini 1935. aastal. Lumikate on septembris moodustunud kahel korral, 1973. ja 1986. aastal.

LAINE KEPPART, Eesti taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog