Tänavune august tundus jahedana, aga tegelikult jäi kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval ainult 0,3 kraadi võrra madalamaks 1922…2008. a keskmisest.
Taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) kogunes kuu jooksul 310 kraadi, mis on tavapärasest ainult seitse kraadi vähem. Ka kogu suve jooksul kogunenud soojushulk oli augusti lõpu seisuga keskmisele lähedane.
Kuumust tänavu augustis ei olnud. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas 24,3 kraadi, paiguti maakonna suletumates vaatluskohtades kraadi jagu rohkem.
Madalaim temperatuur 21. augustil
Jõgeva vaatlusreas on jäänud lõikuskuul maksimaalne õhutemperatuur alla 25 kraadi 27 protsendil aastatest. Soojadel suvedel on esinenud augustis enam kui 25-kraadise soojusega päevi üle kümne, üksikutel aastatel üle 20. Tänavuse lõikuskuu kõige madalamad temperatuurid registreeriti 21. augusti hommikul, kui termomeetri näit langes meil õhus 2…5 kraadini. Paiguti võis siis madalamates kohtades maapinna lähedal esineda öökülma.
Vihma tuli tänavu augustis enamikus kohtades tavapärasest rohkem. Kuu sademete summaks mõõdeti maakonnas esialgsetel andmetel 76…123 mm, mis on 90…140 protsenti. Sajusem oli maakonna põhjaosa. Jõgeval jäi kuu jooksul päris vihmata ainult seitse päeva. Kuigi sadas sageli, olid sajuhulgad enamasti väikesed. Alla ühe millimeetri tuli Jõgeval vihma 10 päeval. Selline vähene vihmavesi kuivas kiiresti, tegi mulla pinnalt ainult lühikeseks ajaks poriseks ja taimed märjaks. Suuremad vihmahood esinesid kuu alguspäevadel, 7., 8., 11., 19., 29. ja 30. augustil. Maksimaalseteks ööpäevasteks sademete hulkadeks mõõdeti 20…30 millimeetrit. Kohati esines 30. augustil rahet.
Suviteravili annab rohke saagi
Lõikuskuu alguseks olid esimesed teraviljapõllud saanud koristusküpseiks. Suviteraviljade küpsemine oli tänavu keskmisest varasem, sest kevadel külvati tavalisest varem. Suviteraviljapõldudel oli valminud rohke saak. Taliviljasaak jäi tagasihoidlikumaks, sest põllud olid talvekahjustustest tugevasti hõrenenud.
Sagedased vihmad, hommikused udud, rohke kaste takistasid koristustöid ja soodustasid kartulil lehemädaniku ning teiste seenhaiguste levikut. Neil kartulipõldudel, kus haigustõrjet ei tehtud, kadusid pealsed juba kuu esimesel poolel ja hilisematel sortidel lõppes mugulate kasv enneaegselt.
Milline on olnud septembrikuu ilm Jõgeva 1922…2008. a andmetel? Mihklikuu on sügise alguse kuu. Esimesed öökülmad on alanud maapinna lähedal keskmisena septembri esimesel kümmepäevakul. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb kuu teisel poolel tavaliselt 10 kraadist madalamaks ja sellega koos lõpeb taimede intensiivne kasv.
Äärmustemperatuurideks on septembris mõõdetud 29,6°C (1992. aasta 1. septembril) ja –8,4°C (1986. aasta 28. septembril). Sademete summa on kõikunud vaatlusaastate jooksul 4 millimeetrist 2000. aastal kuni 141 millimeetrini 1935. aastal, keskmine 67 millimeetrit. Kahel aastal (1973 ja 1986) moodustus septembris juba esimene lumikate.
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
