Tänavu 16. mail kümneaastaseks saanud Lohusuu Vabatahtliku Päästeüksuse liikmed on Peipsi järvelt eluohtlikust olukorrast päästnud mõnegi inimese, iseäranis oluliseks peavad nad aga õnnetuste vältimiseks profülaktilise teavitustöö tegemist. Päästeüksusesse pääsebki pärast põhjalikku väljaõpet.
Mittetulundusühingu eestvedaja Toivo Kivi sõnul nimetati ühendus Vabatahtlikus Päästeüksuseks põhjusel, et kümme aastat tagasi keskenduti ennekõike tuletõrjealasele tegevusele. Traditsiooniliselt on priitahtlikke tuletõrjujaid nimetatud ikka Vabatahtlikeks Päästjateks.
„Meie päästeüksuse kolm reageerimispunkti paiknevad Lohusuus, Tammispääl ja Omedus. Igas paigas on kaater ja teisedki tarvilikud päästevahendid. Ainsana Peipsimaa Päästeühendustest oleme sõlminud koostöölepingu Politsei-ja Piirivalveametiga, kes saab meid väljakutsetele, õppustel ja kursustele,“ selgitas Kivi. Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus kuulub ühtlasi ka Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste katusorganisatsiooni ning Päästeliitu.
Üksuse eestvedaja sõnul on liitumiseks tarvis läbida nii tuletõrje- kui ka vetelpäästealased kursused, omandades vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused. Taoline väljaõpe nõuab Kivi sõnul füüsilise pingutuse kõrval kindlasti ka vaimset valmisolekut.
„Meid ühendab heasüdamlikkus ja soov vabatahtlikult kaasinimesi aidata. Kursustest võtavad osa nii mehed kui ka naised, sageli on mitu osavõtjat ühest perest. Piltlikult võib öelda, et noorimaks osalejaks on olnud toona veel tulevane ilmakodanik, kes tegi kursuse läbi ema ihus olles,” meenutas Kivi.
Vabatahtliku Päästeüksuse liikmed on suutelised elustama eluohtlikus seisundis inimesi. Tänavu varakevadel toimetati kutseliste päästjatega kiirabiautoni kalamees, kes vaatamata äärmiselt õhukesele jääle läks veekogule. Tema elu õnnestus päästa. Vajadusel on aidatud ära toimetada õnnetuspaigale jäänud paate, mootorsaane ja muud tehnikat. Samuti on abistatud kalastajaid, kui need on liiga vähe kütust kaasa võtnud, või paadimootoris rike tekkinud. Toivo Kivi kinnitab, et õnnetuspaika püütakse jõuda esimeste hulgas. Alati ei pruugi see aga õnnestuda, sest erinevalt professionaalsetest päästjatest on vabatahtlike põhitöö teistes eluvaldkondades.
Erinevad on ka ettenähtud reageerimiskiirused. Järjest rohkem pööravad Lohusuu vabatahtlikud tähelepanu profülaktilisele tööle, kusjuures korraldavad kursusi, koolitusi ja õppelaagreid nii täiskasvanutele kui ka noortele. Koostöös kutselistega hakatakse tuleohutuse alaseks nõustamiseks ka kodusid külastama. „Küllap võibki päästjate tööd kõige kordaläinumaks lugeda siis, kui teatud ajal pole paikonnas toimunud ühtegi raskete või traagiliste tagajärgedega õnnetusjuhtumit. Ennetustöö on tugevaks kriteeriumiks ka paremate päästeüksuste väljavalimisel ja tunnustamisel,” selgitab Kivi. Tema kinnitusel on Lohusuu Vabatahtlikud Päästjad alati päästekaatriga turvamas olnud ka Peipsi Järvefestivali sündmustel. Tänavu osaletakse kõigil festivaliüritustel kuni Värskani ning viiakse igas sadamas läbi ohutuse õpitoad, kus ühtlasi õpetatakse ka esmaabi andma. Kivil on hea meel tõdeda, et esmaabi vastu tunnevad tõsist huvi ka ka kooliõpilased, mida tõestavad ka regulaarsed külaskäigud Lohusuu Kooli.
Kivi on veendunud, et kurjustav manitsemine ja õnnetustega seonduvalt sanktsioonide rakendamine on vastava pädevusega riigiametnike ülesanne, vabatahtlike missiooniks on ennekõike aitamine ja heatahtlik nõuandmine.
Tammispää reageerimispunkti koordinaator Einar Hinno sõnul hõlmavad Lohusuu Vabatahtliku Päästeüksuse tegevused Tammispää ja Omedu järvepäästjatega kogu Peipsi rannajoont, mis paikneb Jõgevamaal. Mitmesuguseid vahendid ,näiteks päästevestid ja ujuvülikonnad on soetatud projektirahade eest. Abiks on olnud ka Jõgevamaa Koostöökoda, kes on toetanud Omedu järvepäästjaid.
JAAN LUKAS
