Iga kevad toob demineerijatele kiired tööpäevad. Talvine külm kergitab lõhkekehi välja nagu kivegi ning lume sulades võib neid maapinnalt mitmelt poolt leida. Samuti võib laskemoon päevavalgele tulla kaeve-, põllu- ja metsatöid tehes. Enamik praegu raiekõlblikku metsa pärineb viimase suure sõja ajast ning seetõttu tuleb eriti ettevaatlik olla metsades, mis asuvad kunagistes lahingupiirkondades. Eestlased on asunud taastama esivanemate talukohti, vanad hooned aga võivad peita endas üllatusi. Tihti leitakse vanade majade lagedelt või põranda alt sinna peidetud lahingumoona.
Kõik lõhkekehad on alati ohtlikud ja mitte mingil juhul ei tohi neid puudutada ega ise transportida. Vähegi kahtlase eseme leidmisel tuleb kohe helistada numbril 112, sest hiljem võib leid või selle asukoht ununeda. Demineerijad vaatavad leitud eseme üle ja võtavad siis vastu vajalikud otsused. Probleeme ei teki mitte sellest, kui leid ei osutu lõhkekehaks, vaid sellest, kui keegi saab vigastada või surma, kui lõhkekehast kohe teada ei antud.
i
KALVAR TAMMINE, Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja
