Lisavõimalus väheväärtuslikku puitu kasutada ei sea metsi ohtu

Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et valitsuse otsus hakata Eestis tegelema taastuvenergia statistikakaubandusega, mis praktikas tähendab väheväärtuslikust puidust konkreetsetel juhtudel elektri tegemist, seab ohtu meie metsad.

Ütlen kohe, et puidu raiumismahu hüppelise kasvuga ei ole mõtet hirmutada – seda ei tehta. Valitsuse kava järgi otsustatakse igakordne statistikakaubanduse tehing eraldi ning alles tuleviks selgub, kas üldse, millal ja kui palju suudab Eesti oma taastuvenergiat statistikakaubanduse raames müüa.

Fakt on, et meil on madalakvaliteedilist metsamaterjali, millele ei ole Eestis pikalt turgu olnud. Toon vaid mõned näited. Seni on vähe kasutust leidnud hallid lepikud ja ka raiejäätmed, mille moodustavad peened ladvaotsad ja oksad. Okste ja okaste biomass moodustab ligi 35 protsenti tüvepuidu biomassist. Kännud jäävad meil täna täielikult metsa. Samuti leiaks edaspidi kasutust ka mittemetsamaadelt, näiteks elektriliinide alt, kraavidelt, trassidelt jne raiutav biomass.

Elektrit on mõistlik toota väheväärtuslikust puidust:  kateldes saab kasutada just madalakvaliteedilist metsamaterjali, mis on Eestis pikalt turgu otsinud. Nõudluse tekitamine ammu raieküpseks saanud ja siiani kasutamata lehtpuupuidule on eluterve alternatiiv fossiilsete kütuste kasutamisele energeetikas. Seeläbi tekkiv positiivne rahavoog võimaldab erametsaomanikel, kellele see kasutamata ressurss peamiselt kuulub, teha investeeringuid metsade majandamisse, luua seeläbi töökohti metsasektorisse ning siduda tulevikus täiendavalt süsinikku. 

Praegu jääb Eesti metsades võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kaks kuni viis miljonit m3 puitu – viimastel aastatel oleme raiunud ligi kümme miljonit tihumeetrit. Metsanduse arengukava näeb meie metsade jätkusuutlikuks majandamiseks ette raiemahtu 12 – 15 miljonit tihumeetrit aastas. Olulisest mõjust metsa elustikule saaksime rääkida siis, kui ületaksime metsanduse arengukavas kokku lepitud raiemahte. Sellisel juhul võib tekkida vajadus mõjusid täiendavate loodushoiumeetmetega kompenseerida. Looduskaitseliste eesmärkide tarbeks on üle kümne protsendi meie metsadest range kaitse all ning kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi metsade pindalast. 

Me ei tohiks karta pakkuda meie metsaomanikele lisavõimalust. Pole ju mõtet omada metsa ainult selleks, et puid kallistada. Seda saab teha riigimetsas ka, RMK tagaks selle võimaluse. Tulu võiks ikka aktsepteeritud olla, kui looduskaitselised piirangud ei takista.

MARKO POMERANTS, keskkonnaminister

blog comments powered by Disqus