Uus töölepingu seadus on tekitanud paljudes töötajates tunde, nagu oleks neilt töösuhtes ära võetud igasugune kindlus ja kaitse. Ametiühingud puutuvad üha sagedamini kokku juhtumitega, kus tööandjad arvavad, et neil on õigus igal ajal ilma igasuguste tagajärgedeta töötaja koondada või tema töötasu vähendada.
Kindlasti aitas seda hoiakut mingil määral kujundada meedia, keskendudes uue seaduse käsitlemisel piltlikult öeldes jäämäe tipule – tööandja koormuse vähenemisele koondamishüvitiste maksmisel. Avamata jäid aga keerulisemad ja varjatud probleemid, mis nõuavad süvenemist ja tõsisemat analüüsi.
Töötingimusi saab muuta kahepoolse kokkuleppega
Tööandjad käituvad sageli jõupositsioonilt, pidades enesestmõistetavaks veeretada ettevõtte äririskid töötajate kaela. Töötajad tajuvad seda üha suureneva survena töötingimuste halvendamiseks. Üldlevinud on nende töötajate ähvardamine koondamisega, kes ei nõustu töötasu vähendamisega.
Seaduse selge ja ühemõtteline sõnum, et kokkulepitud töötingimusi saab muuta vaid siis, kui töötaja ja tööandja läbirääkimiste tulemusel üksmeeleni jõuavad, mõjub selliselt mõtlevatele tööandjatele nagu hane selga vesi. Kriisi ajal pandi ja pannakse jätkuvalt tuhandeid töötajaid alandava valiku ette – nõustu töötasu vähendamisega või ära homme enam tööle tule!
Tegelikult seadus siiski nii ühemõtteliselt tööandja poolele pole asunud. Ülalkirjeldatu pole nimelt mitte seadus, vaid selle omakasupüüdlik tõlgendus mõningate tööandjate poolt. Tõsi, selle esmapilgul lihtsa tõdemuseni jõudmiseks tuleb töötajal, kes leiab, et tööandja on talle liiga teinud, rikkunud tema õigusi ja seadust, pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Koondamisolukord tekib siis, kui töö lõpeb
Märtsi lõpus tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium esimese sellist olulist küsimust käsitleva otsuse, mis ütleb selgelt, et töölepingu seadus ei anna õigust koondada töötajat, kes keeldub talle pakutud vähendatud palgast. Koondamisolukord tekib ainult siis, kui töö lõpeb – kaotatakse mingi kindel funktsioon, väheneb töömaht, asutuse töö korraldatakse ümber vms. Tööandja otsus hakata maksma töötajale väiksemat palka ei tähenda seega töö lõppemist kokkulepitud tingimustel.
Sarnaseid juhtumeid on kohtus vaidlustatud teisigi. Eeldatavasti saavad needki ühel päeval õiglase otsuse ning kannatanud töötajatele määratakse vääriline hüvitis. Kuid tööandjate seaduskuulekuse tõstmiseks on vaja enamat, kui mõned kohtuotsused.
Ametiühingute Keskliit esitas aprillis sotsiaalministeeriumile ja Tööandjate Keskliidule oma ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks küsimustes, mis töötajaid tihti töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöörduma sunnivad. Paljuski lahendaks probleemid seaduse täpsustamine. Kindlasti jääksid ära mitmed tarbetud vaidlused, kui tööandjal oleks selge kohustus põhjendada juba ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist.
Teised ettepanekud aga eeldavad sotsiaalpartneritelt ühist otsust, et töösuhetes peetakse esmatähtsaks vastastikkust austust ja heasoovlikust ning nende põhimõtete rikkumisse ei suhtuta ükskõikselt. Kuidagi ei saa pidada mõistlikuks seda, et tööandjat, kes rikub seadust ja käitub töösuhetes järjepidevalt pahauskselt, karistatakse haruharva ning kui, siis maksimaalselt paarisajaeurose trahviga. Eriti võttes arvesse asjaolu, et tööandja ebaseaduslik käitumine töötaja suhtes päädib töötaja jaoks pahatihti töö ja terve sissetuleku kaotusega.
Oma õigusi peab teadma
Samas aga saavad palju teha ka töötajad ise. Pahatahtlikul tööandjal on oluliselt raskem sundida oma diktaadile alluma töötajat, kes teab oma õigusi ja on valmis nende eest seisma. Ametiühingute Keskliit on alati soovitanud moodustada kollektiivis töösuhete ja töötingimuste kujundamiseks ametiühing, kuid nüüd oleme loonud abivahendi ka kõigile neile, kel töökohal ametiühing ei tegutse.
Aadressil http://tööõiguskoolitus.eu asub Euroopa Sotsiaalfondi toetusel loodud töölepingu seadust tutvustav e-käsiraamat, kus animatsioonide ja videotega illustreeritud lihtsate selgituste abil saab külastaja ülevaate erinevatest tööelu reguleerivatest õigusaktidest ning nii töötaja kui ka tööandja olulisimatest õigustest ja kohustustest. Samuti leiab töölepingu seaduse e-käsiraamatu Ametiühingute Keskliidu veebilehelt www.eakl.ee.
Need teadmised on minu kogemuse põhjal hinnates vajalikud igale töötajale – enamik tööandjaid on ausad ja heatahtlikud, aga iga töötaja peaks selles siiski ise veenduma. Pealegi ei pruugi ka kõik tööandjad siiski piisavalt tunda seadust, mis on kehtinud kõigest kaks aastat.
i
HARRI TALIGA, Ametiühingute Keskliidu esimees
