Jõgeva linnaraamatukogu korraldas tänavuste raamatukogupäevade raames vestlusringi “Kuidas elad, raamatukogu?”. Vestlusring sai teoks möödunud kolmapäeval ning sinna olid kutsutud raamatukogutöötajad, lugejad ja linnavalitsuse esindajad.
Vestlusring oli kokku kutsutud selleks, et otsida ühiselt raamatukogu töö paremaks muutmise võimalusi ning kiigata vaimus tulevikku. Hakatuseks tegi linnaraamatukogu töötaja Ene Sööt lühikokkuvõtte Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo raamatukogude tulevikku käsitlevast ettekandest, mille ta oli pidanud päev varem Kohtla-Järvel üleriigiliste raamatukogupäevade avaüritusel.
Janne Andresoo tõdes, et infoühiskonna levik, inimeste ajakasutuse ja lugemisharjumuste muutus, demograafiline situatsioon ja haldusreform võivad oluliselt muuta raamatukogude ülesandeid ja lugejate arvu. Eelmisel aastal kahanes raamatukogude arv Eestis seitsme võrra ning tulevikus pikeneb kindlasti lugeja tee füüsilise raamatukoguni. Üsna pea võivad kõne alla tulla ka rändraamatukogud.
“Janne Andresoo rõhutas, et raamatukogud peavad oma tegevusi analüüsima, et ühiskonna muutused neile ootamatult ei tuleks,” ütles Ene Sööt. “Praegu võtab kultuurielust aktiivselt osa 40 protsenti Eesti elanikest, neist omakorda on kõige rohkem raamatukogude kasutajaid – 29,6 protsenti. Raamatukogud keskenduvad tulevikus veelgi enam elukestva õppe rollile ja muutuvad kogukondade kultuurikeskusteks.”
Kui n-ö laiem pilt vaadatud, tuldi konkreetselt Jõgeva linnaraamatukogu asjade juurde. Raamatukogu direktor Sirje Narits alustas vaadet oma asutuse siseellu oma alluvate kiitmisest: kõik seitse naist on toredad inimesed ja kõik on tugevad ka mingil muul alal peale raamatukogunduse: Tea Lall on üllitanud romaani, Meeri Remmelg maalib, Piret Kiisler tegeleb fotograafiaga, Jaana Koppel on suurepärane luuleesitaja jne. “Raamatukogu tõmbabki ilmselt ligi loomingulisi inimesi,” tõdes Sirje Narits.
RVL aitab
Raamatukogu fondi hindas ta heaks, väga hea fondi loomiseks napib raha ja ruumi. Neid trükiseid, mida lugejale oma fondist anda pole, hangitakse tihti raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) süsteemi kaudu. Tihti aidatakse nii näiteks õppureid, kel vaja soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid teoseid lugeda.
“Tänu sellele, et sama kirjandusteost ei käsitleta kõigis koolides ühel ajal, saame puuduvaid raamatueksemplare laenata Põltsamaalt ja Mustveest,” ütles Sirje Narits.
Aktiivne lugeja Linda Luht päris direktorilt, kas raamatukogu saab osta kõik trükised, mida selle töötajad vajalikuks peavad.
“Ei, peame ikka valiku tegema,” vastas Sirje Narits. “Kõigepealt paneme ostunimekirja need trükised, mis ilmtingimata vajalikud, seejärel hakkame raamatukogutöötajatelt eriarvamusi küsima.”
Ene Sööt lisas:
“Me teame aktiivsemate lugejate lugemiseelistusi. Kui oleme kindlad, et selle raamatu jaoks on lugeja olemas, siis tellimegi.”
Jõgeva linnapea Aare Olgo tundis huvi, mida tehakse raamatutega, mida keegi näiteks viisteist aastat laenanud pole. Programm näitab ju nende olemasolu ära.
“Osa selliseid raamatuid oleme juhul, kui need on ilusad ja terved, saatnud Tallinna vahetusfondi. Kehvemas seisus raamatuid oleme ka maha kandnud,” sõnas Sirje Narits.
Tema sõnul on Jõgeva linnaraamatukogu väga aktiivne kultuurisündmuste korraldaja, ent samas ei pinguta keegi spetsiaalselt suurte arvude nimel, vaid kõik sündmused käivituvad mingil loomulikul viisil.
“Ehkki ideede puudust meil pole, on teretulnud ka väljastpoolt maja tulevad sündmuste korraldamise mõtted,” ütles Sirje Narits.
Raamatukogu pakub ka mitmesuguseid teenuseid: interneti ja WiFi leviala kasutamise ning koopiate tegemise ja skaneerimise võimalust.
“Äkki peaksime veel mingeid teenuseid pakkuma?” küsis direktor publikult. “Pärnus õpetavad näiteks noored eakatele raamatukogus arvuti, interneti ja nutiseadmete kasutamist. Ainult aeg tuleb varem kokku leppida. Kui ka meil on selline vajadus ja asjast huvitatud inimesed, siis oleme nõus vahendajaks olema.”
Uue maja ootus
Vestlusringis tuli mõistagi juttu ka linnaraamatukogu põletavaimast probleemist — ruumikitsikusest ja võimalikust uuest majast. Direktori sõnul pole raamatukogu hoonel iseenesest midagi viga: selle asukoht on hea — peaaegu kesklinnas. Ainus häda on see, et raamatud ei taha juba ammu sellesse majja ära mahtuda. Raamatukogu ruumiprobleemi lahendamiseks on kirjutatud kirju ja kutsutud ministreid praegust olukorda kaema. Nagu Sirje Narits tabavalt märkis, on Signe Kivi vist ainus viimase aja kultuuriminister, kes Jõgeva linnaraamatukogus pole käinud. Ent asi pole ikka paigast nihkunud.
Linnaraamatukogu nõukogu esimees Maimu Valdmann kinnitas, et raamatukogu ruumiprobleem on tõesti tõsine ning olud, milles raamatukogu naised töötama peavad, seetõttu keerulised.
“Omal ajal oleks ruumiprobleemi lahendamiseks võib-olla piisanud sellest, kui selles majas paiknevale hambaravikabinetile oleks uued ruumid leitud. Siis oleks võinud selle maja tervenisti raamatukogu jaoks renoveerida. Aga paraku meie nõukogu liikmetega seda pähklit läbi hammustada ei suutnud,” sõnas Maimu Valdmann.
Nüüd elatakse juba mõnda aega päris uute ruumide ootel. Linnavalitsusel on plaan need välja ehitada Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone renoveerimise ja laiendamise käigus.
“Kooli juurde on plaanis raamatukogu ruumid teha sellepärast, et siis on võimalik saada nende rajamiseks lisarahastust. Eraldi hoone läheks kaks-kolm korda rohkem maksma,” ütles linnapea Aare Olgo.
Abilinnapea Raivo Meitus lisas, et Rohu tänava koolimaja renoveerimiseks ja laiendamiseks on plaanis raha taotleda vastavast Euroopa Liidu struktuurifondi meetmest. See pidi avanema juba möödunud aastal, ent praegustel andmetel on avanemist loota alles tänavuse aasta lõpus.
“Tuleva aasta aprilliks-maiks peaks selge olema, kas mahume sellesse meetmesse. Lootust meil igatahes on, sest eelisolukorras on need omavalitsused, kus haridusreform on juba läbi viidud. Ja Jõgeval on. Dokumendid on igatahes ette valmistatud, nii et oleme igati stardivalmis,” kinnitas Raivo Meitus.
Jõgeva linnaraamatukogu töötajad tunnustasid raamatukogupäevade puhul oma aktiivsemaid lugejaid tänukirjaga.
“Aktiivne lugeja on see, kes teab, mida ta lugeda tahab, ning sunnib raamatukogutöötajagi täie pingega tegutsema, lisainfot otsima. Töötame selliste lugejate jaoks rõõmuga,” sõnas Ene Sööt.
RIINA MÄGI
