Reedel algavad Jõgeva 70. aastapäevale pühendatud linnapäevad, kus saab üheskoos peolauas istuda, aga ka kontserte kuulata ja laadasaginast osa saada. Tähtpäevaks on maakonnakeskuses valminud korrastatud haljasalad koos istepinkide, purskkaevu ja tänavamale väljakuga. Linnapea Viktor Svjatõševi sõnul tasub ehk tulevikus Jõgevale koguni ilmaimesid otsima tulla.
Iga linn otsib oma ainulaadsust ja kordumatust. Mis võiks Jõgeval saada magnetiks, millest kuuldes tuhandetel inimestel tekib soov siia sõita?
Praegu on sellisteks sündmusteks kindlasti noorteüritused — Alo Mattiiseni muusikapäevad ja Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund, saalihokiklubi SK Tähe mängud ja võidud. Kodupaika oleme saanud tagasi rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff.
Uute ja huvitavate ideede otsimise käigus sai pöördutud ettevõtjate poolt aastaid tagasi välja käidud mõtte juurde Jõgevast kui külmalinnast. Siin on registeeritud 20. sajandi Eesti külmarekordid. Arendasime teemat edasi ning kujunes välja ka tunnuslause “Külmalinn Jõgeva — Jõuluvana kodu”. Olen lugenud juba lasteraamatut, milles mainitakse Jõgeva jõuluvana, ning tean, et sügisel on tulemas uus lasteraamat, mis räägib sel teemal juba pikemalt.
Siit oli juba loogiline edasi minna. Tutvustasime oma visiooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning õnnestus saada piirkondliku arengu programmist toetust kontseptsiooni koostamiseks. Tänaseks on töö meile üle antud ja kannab intrigeerivat pealkirja “Teemapargi Jõgeva ILMAIME perspektiivse väljaarendamise kava “.
Ilmaime all mõeldakse mitte maailmaimesid, vaid huvitavaid ja omalaadseid ilmastikunähtusi. Sellises arvatavasti kogu maailmas haruldases teemapargis oleks võimalik kogeda erinevaid ilmastikunähtusi kogu maailmast — kõrbetormist kuni arktilise külmani.
Ilmaime teemapargi parima asukohana nägi töögrupp lasteaiaga Karikakar piirnevat ala Aia tänava ääres. Seda songermaad on hea algusest peale planeerida ja kujundada. Juba järgmisel aastal hakkame sinna vedama suuri pinnasekoguseid, mis jäävad üle linna kilomeetritepikkuste veetorustike paigaldamisel. Teemapargi reljeef peaks olema kujundatud sellisena, et seal oleks võimalik harrastada ka mitmesuguseid spordialasid. Teemaparki on kavas arendada projektirahadega ning külastajatena näeme põhiliselt oma riigi inimesi.
Siiski jätkame projektiga vaid sel juhul, kui meie linna elanikud sellega päri on. Lähiajal toimub kontseptsiooni avalikustamine ja eks siis laekuvad ka arvamused. Projekti õnnestumise korral on võimalik siia saada piisaval hulgal huvilisi, kes omakorda annaksid tõuke toitlustus- ja majutusasutuste rajamiseks. Pole sugugi normaalne, kui maakonnakeskuses puuduvad nüüdisaegsed võimalused majutada korraga paarikümmet külalist või toitlustada bussitäit inimesi.
Need on tõesti suurejoonelised ja originaalsed plaanid, kuid kindlasti leidub linnakodanikke, kelle arvates tuleks ennekõike tegeleda igapäevamuredega. Mida vastaksite näiteks nendele, kes küsivad, millal valmib kord Jõgeva bussijaam?
Mõned asjad kohe kipuvad kiiva minema. Oleme püüdnud säästa linnakassat bussijaama terminali ehitamise kuludest ja otsinud hoone rajamiseks koostööpartnerit. Poolteist aastat tagasi selline huviline ATKO Grupi näol tekkiski. Sõlmisime asjakohase lepingu ning tundus, et kõik sujub.
Leping nägi ette, et bussijaam peab hiljemalt sel suvel valmima, kuid tänaseni pole meile lõplikku projekti esitatud ja ehitusluba taotletud. Paistab, et lepingut linnaga oli vedajal vaja muudel põhjustel. Siiski ei jää bussijaam ehitamata. Ta tuleb, kui mitte ATKO Grupi poolt, siis linna rahakoti toel kindlasti. Täna ei saa veel lõplikult öelda, et vedaja ei tee hoonet valmis, sest veidi aega veel on.
Linnapäevade eel võib aga kõige suuremaid muutusi märgata Jõgeva kesklinnas. Kuivõrd on Jõgeva 70 aasta juubelipidustuste eel põhjust rääkida Jõgeva kesklinna omapärast või on selle loomine alles ees?
Igal linnal, nagu inimeselgi, on oma südame paik. Koht, mis on veidi olulisem kui teised paigad linnas. Linnasüdames kulgeb põhiline elutegevus, siia satuvad linna elanikud kõige sagedamini ning ka linna külalised tulevad ikka kesklinna vaatama. Esmamulje, mis nad siit saavad, on paljuski määrav edaspidiste otsuste tegemisel. Olen näinud aastaid tagasi suvel kesklinnas bussitäit väliskülalisi, kes tammusid jalalt jalale ega osanud kuhugi istumagi minna, sest meie pargipingid ja haljastus ei olnud mitte eriti kutsuvad. Kuigi on vastakaid arvamusi kesklinna väljaehitamisel ja ka pahandamist on ette tulnud, pean siiski õigeks kesklinnale omapärase kujunduse andmist. Et siin oleks kõigil hea ja mugav olla ning kellelgi poleks häbi oma külalisi siia tuua.
Jõgeva juubeliks valminud kesklinna haljasala sobib puhkekohaks, kus on võimalik sõpradega juttu puhuda, raamatut lugeda, lastega olla, taustaks purskkaevu veevulin.
Kuivõrd vajaks Jõgeva aga oma keskväljakut? Või on selline paik väikese linna jaoks liigne luksus?
Jõgeva linnale on vajalik vaba plats kesklinnas, mida saab vajadusel kasutada suuremate ettevõtmiste korraldamiseks: kultuuri- ja spordiüritused, laadad jne. Oleme siiani lubanud mõnikord kasutada kesklinna haljasalasid, teades, et need kohe renoveerimisele lähevad. Nüüd enam seda võimalust pole. Seetõttu on planeeringuga ette nähtud muuta linnavalitsuse ja maavalitsuse esine ala kesklinna väljakuks, mis täidaks vajadusel neid funktsioone. Põhimõtteliselt taastame endise olukorra: selle koha peal oli varem munakivisillutisega turuplats, kus 1939. aastal isegi president Konstantin Pätsi vastu võeti.
Kahju, et Pedja jõgi ei voola läbi Jõgeva kesklinna.
Looduse tahtel ja inimeste tegevuse tulemusena on asjalood tõesti selliselt kujunenud, et jõgi jääb linna idapoolsele servale. Eks see oli ka üks põhjus, miks rajasime purskkaevu kui kunstliku veesilma, kus hämaral ajal on näha ka vee ja valguse koosmängu.
Vastvalminud purskkaev pole Jõgeval esimene. Oma lapsepõlvest ja noorusaegadest mäletan, et need olid nii kultuurimaja kui raudteejaama ees.
Küllap on Jõgeva kesklinnas aga veel mõndagi, mis silma riivab ja inimeste igapäevaelu ebamugavaks teeb. Näiteks kurdavad paljud, miks pole remonditud teelõiku Suurel tänaval Ristiku tänava ristmikust kuni raudteeni.
Tõenäoliselt hullemad veel kui sõiduteed on kõnniteed. Oleme vastavalt võimalustele igal aastal tänavaid renoveerinud, kuid paraku jääb jaks väheseks, sest raha on vaja jaotada ka muudele valdkondadele. Siiski oleme paari aastaga tolmuvabaks ehitanud valdava osa linna tänavatest. Käesoleval aastal ehitatakse veel mitmeid uusi tänavalõike ja rajatakse kõnniteid. Osa tänavaid jäävad aga ootama järgmisel paaril aastal paigaldatavaid veetorustikke ning alles siis kaetakse need korraliku mustkattega. Kesklinnas soovisime ära oodata Maxima kaupluse ehitamisega seotud kaevetööd ning võimaliku justiitshoone valmimise ning alles siis planeerisime tänavakatte taastamise. Käesoleval aastal ehitatakse Aia tänav koos kõnniteedega kaubamajast raudteeni ja Sauna tänav Rohu tänavani, järgmisel suvel aga Suur tänav Ristiku tänavast raudteeni. Sellega saab valmis üks osa kesklinnast. Loodame, et selle piirkonna hoonete omanikud tulevad linna tegemistega kaasa ja korrastavad samuti oma vara. Saaksime koos ühe kena piirkonna rajatud.
Linna arengut näitab ka uute hoonete kerkimine. Missugused võimalused on linnavalitsusel selle toetamiseks?
Kohalike omavalitsuste otseseks kohustuseks pole elamufondi suurendada, kuid me saame sellele protsessile kaasa aidata ja inimestes teemakohase ettevõtmise vastu huvi tekitada. Valmis on saanud planeeringud elamute ehitamiseks Staadioni, Kalda ja Jõe tänava äärsele alale. Ootame Riigikogu peatset otsust, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel osta riigilt elamumaad soodustingimustel, st makstes 65 protsenti antud piirkonna turuhinnast.
Pedja jõe kaldad olid möödanikus linnaelanike jaoks üsna populaarne puhkamis- ja suvitamispiirkond. Kas võib loota, et tulevikus saab taas jõe ääres päikest võtta ja ka vette minna?
Ajad, mil Pedja jões sai ujuda ning kaldapealsel olid päevitamisvõimalused, riietuskabiinid ja isegi bassein, väärivad tagasi toomist. Ettevalmistustöödega on alustatud. Oleme lülitumas rahvusvahelisse projekti, mille kaudu loodame saada abi rannaäärse tsooni kujundamiseks. Möödunud sügisel alustasime kõrkjate prooviniitmisega. Sel aastal jätkame tööd juba suuremas mahus. Paraku on siingi omad tõsised probleemid. Suur osa jõest on varasematel aegadel erakätesse antud. Igaks tööks on vaja lõputult kooskõlastusi vormistada. Siiski loodame kord jõe puhtaks saada.
On Jõgeva linna ja valla ühinemine praegu kõne all?
Kahe naaberomavalitsuse ühinemine on jutuks olnud juba aastaid, kuid tegudeni pole senini jõutud. Tõenäoliselt peab majandus veelgi allamäge minema, et taas läbirääkimistelaua taha asutaks. Juba täna ei suuda me leida omavalitsustesse tööle kõrgtasemel, motiveeritud spetsialiste, sest palk ei vasta nende soovidele. Samas on vaja tagada elanikkonna kõrgel tasemel teenindamine ja kohaliku piirkonna jätkusuutlik areng. Koos olles oleksime tunduvalt haldussuutlikumad.
Kui ütleksin: meie lapsed on meie tulevik, kuidas seda mõttekäiku jätkaksite?
Rahvastikuregistri andmetel on linnas veidi alla kuue tuhande elaniku, statistikaameti järgi aga üle kuue tuhande kolmesaja elaniku. Mine võta kinni, kumb arv õige on. Kaldun pigem suurema numbri poole, sest neid, kes pole ennast linnas arvele võtnud, on päris palju. Uusi ilmakodanikke sünnib igal aastal üha rohkem. Oleme sündide poolest maakonnas esikohal, ülemöödunud aastal tuli juurde 58 ja möödunud aastal juba 64 uut linnakodanikku.
Lasteaedadesse on tekkimas juba järjekorrad, mis annavad tunnistust sellest, et paljud noored pered jäävad siia elama. Seetõttu oleme viimastel aastatel investeerinud lasteaedadesse ja jätkame seda veel lähiaegadel. Euroopa Liidu rahade toel on kavas lähiaastatel renoveerida täielikult meie mõlemad lasteaiad Karikakar ja Rohutirts.
Igal aastal ehitame linna uusi mängu- ja spordiväljakuid. Meil on head üldhariduskoolid, muusikakool ja kunstikool, mitmekesised võimalused spordiga tegelemiseks.
Seda aga, kui kaugele teadmishimulised ja hakkajad Jõgeva noored välja jõuda võivad, näitab meie kooliõpilaste edu rahvusvahelisel areenil. Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Liina Laumets pälvis esikoha rahvusvahelisel GLOBE programmi keskkonna teemalisel konkursil õpilastele. Laupäeval saabus aga rõõmus uudis, et sama kooli õpilane Maria Orb on pälvinud preemia Atlantas toimunud rahvusvahelisel noorte teadusmessil. Kahtlemata on need ilusad kingitused ka Jõgeva linna juubelipidustusteks.
Kuidas seitsmekümneaastase linna pea oma vaimu värske ja keha tugeva hoiab?
Minu üheks hobiks on lugemine. Harrastussportlasena käin jooksmas, jalgrattaga sõitmas ja korvpalli mängimas. Mu töö omavalitsusjuhina oleks märksa pingelisem ja stressirohkem kui poleks pere mõistvat ja sõbralikku toetust. Kõige paremateks stressimaandajateks peangi kodumajas ringi jooksvaid väikesi lapselapsi.
JAAN LUKAS
