|
|
<font size=”2″ face=”arial,helvetica,sans-serif”>Eestis on praegu käimas raamatukogupäevad. Õige mitmes Jõgevamaa raamatukogus käisid sellega seoses raamatukoguhoidja tööd proovimas kohapeal tuntud inimesed linna- ja vallaametnikest ning koolijuhtidest külaseltside eestvedajateni. Jõgeva linnaraamatukogus võis teisipäeval laenutuslaua taga näha linnavolikogu esimeest Meelis Pauklinit ja raskejõustikuklubi Ramm maadlustreenerit Aimur Sääritsat. |
Meelis Pauklinile tutvustas linnaraamatukogu töötaja Ene Sööt raamatukogude info- ja kataloogisüsteemi RIKSWEB võimalusi. Neid sai tohtrist linnavolikogu esimees ära kasutada näiteks selleks, et uurida, mitmes maakonna raamatukogus on olemas tema poja Siim Pauklini suvel ilmunud haikudekogu “Aheldatud Jõgeva” ning missugustes raamatukogudes see välja laenutatud on.
Samas said raamatukogutöötajad linnavolikogu esimehe majas viibimist ära kasutada selleks, et temalt mõnedele küsimustele vastust saada. Kõige põletavam küsimus oli muidugi seotud linnaraamatukogu tulevikuga. Kui raamatukogurahvas ise näeks kõige parema meelega, et nende asutusele ehitataks samasse asukohta uus maja või vähemasti remonditaks ruumikitsikuse likvideerimiseks ära olemasolevas hoones tühjalt seisvad ruumid, siis n-ö kuluaarides räägitakse hoopis võimalusest, et raamatukogu kolitakse pärast Aia tänava koolimaja riigigümnaasiumiks ümber ehitamist ühte praegustest gümnaasiumihoonetest.
“Raamatukogu ühte või teise koolimajja kolimisest või mittekolimisest saab tõsisemalt kõnelda alles siis, kui linn on teinud põhimõttelised otsused selle kohta, missugustes hoonetes üld- ja huviharidust andma hakatakse ning kui palju ühte või teise praegusse koolimajja pärast põhikooli kõigi klasside ja arvatavasti ka kunstikooli äramahutamist ruumi üle jääb,” ütles Meelis Pauklin. “Kui seda jääb raamatukogu jaoks ebapiisavalt, siis ei tule kolimine kõne alla. Kui jääb piisavalt, siis tuleb ruumid kõigepealt raamatukogu jaoks sobivaks ümber ehitada. Kindlasti ei hakata aga mingeid otsuseid tegema raamatukogutöötajate selja taga.”
Kõik tuttavad
Raamatukogu unistust uuest majast pidas Pauklin vähemasti lähiaastail teostamatuks, sest peatselt algav “Karikakra” lasteaia ehitus tõstab linna laenukoormuse niigi üsna kõrgeks. Vana maja siit-sealt “paikamist” pidas ta aga perspektiivituks tegevuseks.
Ei tea, kuivõrd Pauklini jutt raamatukogu direktorit Sirje Naritsat ja tema kolleege rahustas, aga linnavolikogu seisukohad said vähemasti selgemaks.
Sellise paigaga nagu raamatukogu sai Meelis Pauklin enda sõnul tuttavaks juba lapsepõlves.
“Minu lapsepõlv möödus Tallinnas, täpsemalt Pääskülas, ja minu esimeseks raamatukoguks oligi Pääsküla raamatukogu,” meenutas ta. “See asus minu kodust vaadatuna teisel pool raudteed ühes nurgapealses majas ning seal valitses natuke tolmusegune raamatute lõhn — nagu raamatukogudes ikka.”
Noorpõlve lemmikraamatute kohta ütles Meelis Pauklin, et tema valikud polnud kuigi originaalsed: nagu paljudele eakaaslastele, meeldisid ka temale Jerome David Salingeri “Kuristik rukkis”, Saul Bellow’ “Herzog”, Lennart Fricki “Valetaja” ja teised sellised raamatud.
Kui Meelis Pauklin tegutses linnaraamatukogu nn täiskasvanute poolel, siis Aimur Sääritsat võis kohata lasteraamatukogus. Ning seal käis koolivaheaja tõttu lapsi päris palju.
“Kõik, kes uksest sisse astusid, olid tuttavad,” ütles Aimur Säärits. “Kellega olen kokku puutunud lasteaias kehalise kasvatuse tunde andes, kellega pargijooksudel, kellega maadlustreeningutel.”
Aimur proovis ära enam-vähem kõik tööd, mida raamatukoguhoidjal teha tuleb. Lastele näitamiseks oli ta aga kaasa võtnud mõned oma kooliaegsed lugemispäevikud ja loovtööde vihikud.
Kõige tähtsam on Piibel
Põltsamaal maakonna keskraamatukogus käis kolmapäeval raamatukogutööd proovimas suisa viis tuntud inimest: kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja, kultuurikeskuse direktriss Irja Targama,
“Minu jaoks oli tutvumine raamatukogutöö köögipoolega väga huvitav,” tõdes Irja Targama. “Proovisin raamatuid laenutada ja õppisin kulunud raamatuid parandama.”
Oma lemmikraamatuid Irja Targama kahjuks lugejatele soovitada ei saanud, sest need, keda ta teenindas, tulid enamasti mingit kindlat raamatut küsima. Ta ise huvitub praegu kõige rohkem rahvaluule alasest kirjandusest ning tudeerib põhjalikumalt “Eesti rahvaluule antoloogiat”.
“Aga kõige rohkem loen ma Piiblit, sest olen usklik inimene ja tuginen oma igapäevaelus sellele,” ütles Irja Targama.
Tema meelest on aktsioon “Tuntud inimesed raamatukogus” vahva ja kasulik, sest viib kokku inimesed, kes muidu ei kohtu, ning annab teiste alade inimestele aimu raamatukogutööst.
“Veendusin taas, et raamatukogutöö köidab mind. Kui kunagi kultuuritöölt pensionile lähen, hakkaksin meeleldi just raamatukoguhoidjaks,” ütles Irja Targama.
Ehkki raamatukogupäevad kestavad ametlikult homseni, toimus nende traditsiooniline lõpuüritus, maaraamatukoguhoidja päev juba eile Lääne-Virumaal Sõmerul. Ent raamatukogud ootavad külastajaid ka raamatukogupäevade lõppedes.
i
RIINA MÄGI
