Neljapäeva õhtul Jõgeva kultuurikeskuses Alo Mattiisenile pühendatud mälestuskontserdil üles astuv laulja Ivo Linna tunnistas, et Alo Mattiisen on tema jaoks heliloojatest, kellega ta koostööd on teinud, number üks.
Linna põhjendas seda väga viljaka koostööga. “Olen koostööd teinud Andres Valkoneni, Olav Ehala, Valter Ojakääru ning teistegagi, aga Aloga sobisime me eriliselt hästi.”
Linna sõnul ei tekkinud temal küll küsimust, kas osaleda Alo mälestuskontserdil või mitte.
Alo Mattiiseniga tutvus Linna enda sõnul Tartu Levimuusikapäevadel, kui Mattiisen tuli välja oma suurvormidega “Roheline muna” ja “Näärmed”. “Alo jäi silma, temast räägiti.”
Esimest korda tegid Linna ja Mattiisen muusikalist koostööd lauluga “Ei ole üksi ükski maa”. “Selleks ajaks olime juba sõbrunenud,” tunnistas Linna. Laulu mõju oli Linna hinnangul Tartus pöörane, sest tol ajal käis ka nn fosforiidisõda. “See Alo laul sai fosforiidisõja hümniks,” tõdes laulja. Edasi tulid isamaalised laulud. “Alo ütles mulle, et ta on niisugused laulud kirjutanud ja nende esitajana eelkõige mind silmas pidanud,” rääkis Ivo Linna, kes ei saa enda sõnul siiani aru, miks Mattiisen just tema välja valis. “Ükskord ma küsisin ta käest, vastuseks sain küsimuse, et kes siis veel. Olen laulnud mitukümmend Alo Mattiiseni laulu linti. Olin talle n-ö tõugata-tõmmata ja tegin seda ausalt öeldes hea meelega,” rääkis Linna, kelle hinnangul on Alo Mattiiseni lood pealtnäha küllalt lihtsad ja jäävad kergesti meelde. “Lähemal tutvumisel selgub aga, et ega need nii lihtsad ka ole, esimese minutiga neid ära ei laula,” lisas laulja. Linna kinnitusel oli Mattiisen nõudlik autor ja nõudis esinejatelt alati maksimumi. “Eks ta piinas meid ikka stuudios üsna palju.” Linna usub, et Alo Mattiiseni arvutis võib olla veel paar-kolm talle kirjutatud lugu. “Eelmisel õhtul enne oma surma helistas ta mulle, aga mind polnud kodus. Ta palus, et helistaksin hommikul. Kui ma helistasin, siis selgus, et 20 minutit tagasi oli Alo meie hulgast jäädavalt lahkunud. Ma ei tea, mida ta mulle öelda tahtis, aga ma saan selle teada,” rääkis laulja. Lisaks Linnale astuvad Alo Mattiiseni mälestuskontserdil üles Gerli Padar, Urmas Lattikas, Antti Kammiste ja Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariita Mattiisen. Muusikud jagavad kontserdil laulude vahele oma mälestusi või räägivad lugusid, mis seotud Aloga ning neile eriliselt hinge läinud. Esinejad on esinemistasust loobunud, toetades sel moel väärt ettevõtmist — kogu piletitulu läheb Alo klaveriklassi toetuseks. Kontserdikülastaja saab ise valida, kas ostab toetuspääsme 150 või 300 krooni eest.. Alo klaveriklassi loomise Jõgeva Muusikakooli on algatanud Jõgeva linnavalitsuse, Betti Alveri muuseumi ja Jõgeva muusikakooli töötajad, et restaureerida heliloojale kuulunud 19. sajandi lõpust pärit Zierold & CO kabinetklaver ja remontida ning sisustada muusikaajaloo klass.
i HELVE LAASIK
