Jõgeva tähistas möödunud aastal linnaks saamise 75. aastapäeva. Juubeliaasta lõppes küll juba 16 päeva tagasi, ent kultuurikeskuse galeriis ja fuajees kestab see visuaalses vormis edasi. Seal avati nimelt 3. jaanuaril fotonäitus Jõgeva juubeliaasta eredamatest hetkedest.
Mõtte, et linna juubeliaastale võiks punkti panna ülevaatlik näitus, millele iga fotohuviline pilte võiks esitada, käis välja linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Kull. Palve selle fotonäituse korraldamine enda peale võtta esitas ta Jõgeval tegutsevale MTÜle Piltijad, mille eestvedajaks on Johannes Haav.
Ehkki tänapäeval peaaegu kõik ja peaaegu igal pool pildistavad, tuli Johannes Haaval siiski kõvasti vaeva näha, et näitusejagu pilte kokku saada. Ega keegi talle neid ise lahkel käel pakkuma tulnudki, vaid ta pidi ikka küsima neilt, kellel arvas midagi näitusekõlbulikku olevat.
Töid kogunes lõpuks 12 autorilt, pooled neist (Johannes Haav, Ardi Kivimets, Mihkel Vaher, Raivo Tasso, Rein Mõts ja Väino Valdmann), kuuluvad Piltijate ridadesse, ülejäänud (Lea Pihlak, Tiina Säälik, Piret Kiisler, Viktor Svjatõšev, Vahur Kukk, Anatoli Makarevitš) mitte. Ühtekokku sai näitusefotosid üles 75. Piltide arvus sisaldub selge viide linnaõiguste saamisest möödunud aastate arvule.
“Päris kõiki esitatud pilte me näitusele ei pannud, mõned tuli ikka välja ka jätta, kasvõi selleks, et kordusi vältida,” ütles Johannes Haav.
Mitte kunst, vaid ajalugu
Hiljutised jõulud kulusid tal peaaegu tervenisti näituse ettevalmistamise peale. Väljavalitud pildifailidest tuli lasta fotod teha ning need raamida ja allkirjadega varustada. Näitust aitasid üles panna Mihkel Vaher, Raivo Tasso ja Ardi Kivimets.
“Näitus sai lõpuks siiski üllatavalt hea,” arvas Johannes Haav.
“Suurt kunsti siit nüüd võib-olla otsida ei maksa,” lisas Ardi Kivimets. “See on eelkõige ikka meie linna ajalugu, mis läheb korda just meile endile. Kes näitusele tuleb, hakkab näpuga järge ajama ja iseenda või naabri nägu otsima. Kui ühelt pildilt ei leia, läheb järgmise juurde ja vaatabki nii terve näituse ära.”
Vooremaa kunagise fotograafi ja reporteri Ardi Kivimetsa näitusefotod viivad vaataja tagasinii mulluse jääpurika- kui küüslaugufestivali aega ning meenutavad akvarelligalerii Kala kümnendat ja linnaraamatukogu sajandat sünnipäeva. Eriti vahva leid on küüslaugufestivalilt pärit foto, millel on sibulavanikute vahelt pildistatud üht mõnusalt oma asja ajavat last.
Teistsuguse pilguga
Linnaraamatukogu töötaja Piret Kiisleri näitusefotodest on päris mitu tehtud laste spordiüritustel.
“Mu oma laste lemmiküritusteks ongi sügisjooks ja pargijooksud: nad ootavad neid väga,” ütles Piret. “Üldiselt ongi mul igal pool fotoaparaat kaasas. Mulluseid linnapäevi pildistasin ka üsna palju. Eriti meeldis mulle linna sünnipäevarongkäik. Päris kahju, et seda ainult juubelisünnipäevade puhul korraldatakse. Selle ajal on linnarahva ühtsustunne hästi suur. Luulepäevade “Tähetund” mälestushetkele Betti Alveri pargis sattusin novembris aga päris juhuslikult. Mul polnud mingit plaani seal pildistada ja mul polnud fotoaparaatigi kaasas, aga väljas valitsenud udu oli nii inspireeriv, et tegin telefoniga mõned fotod.”
Linna juubeliaasta sündmusi kajastavate fotode kõrval on ka linna ennast portreteerivaid meeleolupilte. Mõni neist on humoorikas, mõni näitab mõnd paika või hoonet uue, värske nurga alt. Viimast laadi fotosid võib leida Tiina Sääliku näitusekomplektist.
“Mina Jõgeva linnas naljalt pildistamas ei käi, aga möödunud aasta sügisel tegin siin fotografeerimisretke koos Objektiiviorduga, millesse ma juba mõnda aega kuulun,” ütles Jõgeva vallas elav Tiina Säälik. “See on üks vahva seltskond, mis aeg-ajalt Eesti eri paikadesse väljasõite korraldab. Üsna paljud neist polnud kunagi varem Jõgeval käinud ja võõraste inimestega koos ringi liikudes hakkasin ka ise mulle igituttavat linna teistmoodi nägema. Raudteejaamas ma ju näiteks tavaliselt ringi ei kola ja vana jaamahoone juurde pole mul tavaliselt üldse asja.”
Jõgeva juubeliaastale pühendatud fotonäituse korraldamist toetas Jõgeva linnavalitsus ja pildid jäävad üles 31. jaanuarini.
i
RIINA MÄGI
