Hariduselu võimalikest muudatustest on räägitud linnas pea kümme aastat. Viimasel paaril aastal on olnud haridusuuenduse võimalikkus Jõgeva linnas seoses riigigümnaasiumide temaatikaga erilise tähelepanu all. Üldiselt ollakse linnas seoses hariduseluga kahel seisukohal: linnavalitsus ei kaasa piisavalt huvirühmi aruteludesse ning teisalt heidetakse ette linnajuhtide otsustamisvõimetust. Mingil määral on ilmselt õigus mõlemate seisukohtade väljaütlejail.
Jõgeva linna hariduse arengukava projekt 2012-2016 on linnavalitsuse poolne nägemus, milline võiks Jõgeva linna haridusmaastik tulevikus olla. Projekt on linna kodulehel olnud avalikkusele kättesaadav alates 2011. aasta detsembrist. Ettepanekuid ootas linnavalitsus käesoleva aasta veebruari lõpuni.
Möönan, et teavitamine võiks alati parem olla, et info paremini sihtgruppideni jõuaks. Teisalt ei ole hariduse arengukavas midagi sellist, millest ei ole linnas viimase peaaegu kolme aasta jooksul erinevates ringkondades räägitud. Projekt võtab kõik need mõtted ühtseks tervikuks kokku. Mõningad ettepanekud hariduse arengukavas on vanemad kui viis aastat. Kindlasti ei olnud paljudel võimalik kaasa rääkida hariduse arengukava projekti kui dokumendi valmimisel, sest see on mitme aasta arutelude kokkuvõte. Küll aga oleme olnud linnavalitsuse poolt valmis kõiki ettepanekuid, parandusi ning arvamusi kaaluma ja võimalusel arvesse võtma.
Hariduse arengukava eesmärk on tagada Jõgeva linnas mitmekesine, kvaliteetne tulevikku vaatav hariduse andmine optimeeritud ressursse kasutades. Kava eesmärk on ka tulevikus, kui linna elanike arv veelgi väheneb, pakkuda Jõgeva linna ja ümbruskonna noortele sujuvat haridusteed alates alusharidusest kuni täiskasvanute hariduseni välja. Sealhulgas on oluline roll huviharidusel. Jõgeva haridussüsteem oma tervikus toetab õpilase kasvamist väärtusi hindavaks, avatud meeltega ning kodukohast hoolivaks maailmakodanikuks.
Probleemid hariduses on erinevad, samamoodi ka lahendused. Arutluse all oleva kava projekt on üks võimalus lahendada mõningaid probleeme. Üks dokument ei lahenda kindlasti kõiki probleeme. Näiteks on asutuste vaheline koostöö selline koht, kus on linnas vajakajäämisi, aga seda ei lahenda ühegi dokumendiga, vaid koostöö saab paraneda ainult inimeste omavahelise suhtlemise läbi.
Kõige kiiremat lahendust vajavad lasteaia “Karikakar” lapsed. Uus lasteaiahoone peaks valmima 2013. aastal. Kiireid lahendusi vajavad aastal 2013 tööle hakkav uus põhikool (kui volikogu arengukava heaks kiidab) ja gümnaasium. Seejärel oleks soov tuua kunstikool loodava põhikooli juurde ehk ühte olemasolevasse koolihoonesse, et anda võimalust kasvada ja areneda nii kunstikoolil kui ka spordikeskusel Virtus.
Kui volikogu leiab, et tuleb taastada ka õpilaskodu Piiri 1c asuvas hoones, siis vajavad täiskasvanute keskkooli õpilased uusi ruume. Ajale on ammu jalgu jäänud linnaraamatukogu hoone. Avaramaid võimalusi tegutsemiseks sooviks pakkuda linna kultuurikollektiividele ning muusikakooli huviõppe osakonnale.
Finantsvõimekus on praeguses ajahetkes rahuldav. Rahaliste ressursside kasutamisse suhtub linnavalitsus täie vastutustundega.
i
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva abilinnapea
