Tänavusel Suurel Paunvere Väljanäitusel loositi pääsme ostnute vahel välja viie ja poole meetri pikkune paat, mis kõlblik isegi meresõiduks. Sellise auhinnavaliku tingis osalt väljanäituse korraldajate soov propageerida kohalikku toodangut. Meresõidualus valmis nimelt Palamuselt vaid tosina kilomeetri kaugusel Maarja-Magdaleenas tegutsevas OÜs Lingalaid.
“Te olete ka ikka naljamehed, teete keset kuiva maad paate!” on nii mõnigi inimene OÜ Lingalaid tegevjuhile Vahur Poolakule ja müügijuht Andres Uffertile öelnud. Aga neil on paras vastus varnast võtta: “Mis kuiva maa mehed me ikka oleme: paarikümne kilomeetri raadiusse ümber meie jääb tosin Vooremaa järve ja kaugel see Peipsigi on!“
OÜ Lingalaid asutamisaasta on 2007. Firma loomise mõtteid hakkasid Vahur Poolak ja Andres Uffert mõlgutama aasta varem.
Uffertil oli parasjagu raha, mida investeerida, ja ta kavatses ehitusfirma asutada. Poolak aimas aga juba siis, et ehituses lähevad asjad varsti üsna nadiks. Nii otsustatigi hoopis klaasplastist tooteid tegema hakata.
“Oleme mõlemad Andresega veesõiduhuvilised,” ütles Vahur Poolak. “Suur osa maailma paatidest, kaatritest ja jahtidest on aga tehtud klaasplastist.”
“Ma olin endale just Ameerikast kaatri ostnud ja selle eest hulga raha maksnud. Siis tuligi mõte, et selliseid kaatreid võiks ise hulga odavamalt teha,” ütles Andres Uffert.
Kaatrite tootmiseni pole Lingalaid küll veel jõudnud, ent väiksemaid veesõidualuseid on nende toodangus üsna laias valikus. Ning küll selle kaatrini ka ühel päeval jõutakse.
Paate toodetakse mitmes mõõdus. Siinmail on kõige tuntum väikepaat Lingalaid 249, mille saab ka mööda kitsaid teid väikeste metsajärvede äärde viia. Soome turul tuntakse kõige paremini veidi suuremaid paate Lingalaid 380 ja 450. Tõsi, neid müüakse sealses Bauhausi kauplusteketis teise nime all. See-eest “neelab” sealne turg 600 paati aastas, nii et ainuüksi soomlaste tellimuse täitmine annab firmale tükiks ajaks tööd.
Maarja-Magdaleenas on aastaid toodetud ka kaht tüüpi kanuusid. Too Paunvere väljanäitusel välja loositud merepaat on aga üsna uus toode. Selle eeskujuks oli üks Eesti Vabariigi ajal Läänemerel sõitnud tammepuust paat. Lingalaiu mudelimeister Sven Innos ehitas selle eeskujul penoplastist mudeli. Selle järgi tehti vorm ning vormi järgi esimene paat. Paat sai valmis Kuressaare merepäevadeks ning Saaremaa kogenud “merekarud” kiitsid selle ujuvomadusi.
Nüüdseks on maailma mastaabis unikaalse kerekujuga suuri merepaate tehtud üsna mitu. Kalurid on neid tellinud tööpaadiks, ent alus sobib ka perepuhkuseks. Kaluripaadile on vaja töö- ja võrguruumi, perepaadile aga hoopis vöörikajutit.
“Meie pakumegi omalt poolt välja paadi kere, sisu tuleb aga selline, nagu tellijale sobib,” ütles Vahur Poolak.
Basseinid angerjatele
Veesõidukite tootmiseks on Lingalaiul Veeteede Ameti sertifikaat. Ent peale veesõidukite toodetakse septikuid ja teisi mahuteid, kümblustünne, autode kere- ja furgoonidetaile ning palju muud.
“Sel suvel oli terve meie kinnistu ühel hetkel täis Viiratsis tegutseva angerjakasvanduse poolt tellitud ümmargusi rohelisi basseine. Ühtekokku oli neid 36 tükki, neist väikseim mahutas 5,2 ja suurim 16 tonni vett. Kohalik rahvas juba päris, et mis asjad need sihukesed on,“ meenutas Vahur Poolak. “Kui siis suur kraana ja kolm rekkat kohale saabusid ning pealelaadimine algas, oli see ikka võimas pilt. Tulevaks aastaks on meil juba “soolas” ühe teise kalakasvanduse veel suurem tellimus. Siis peame tegema 70 kuueteisttonnist basseini.”
Tänu sellele, et Lingalaiu tootekataloogis on 280 erinevat nimetust, on firmal tööd aasta ringi. Kui toodetaks ainult paate, tuleks sügisel inimesed lahti lasta ja kevadel jälle uued palgata. Aga mis kvaliteeti neilt siis nõuda saaks?
“Töö, mida meie firmas tehakse, nõuab oskusi ja vilumust. Ka tipptasemel materjalist pole kasu, kui see oskamatutesse kätesse anda,” nentis Vahur Poolak.
Klaasplastist, mida tehakse põhiliselt klaasriidest ja epoksüüdvaigust, saab tema sõnul toota, mida iganes. Sulgpadi olevat üks vähestest, mida pole mõtet sellest materjalist teha üritada. Tänu toodangu mitmekülgsusele polnud ka masu ajal sellist hetke, mil ettevõttel inimestele tööd anda poleks olnud. Praegu on firmas ametis üheksa inimest. Osa rahvast käib oma vallast, osa kaugemalt, Jõgevalt ja Tartust.
Ehkki firma on soetanud mõnegi nutika tööriista, nagu näiteks portaalfrees ja laserlõikur (nende soetamist toetas Leader-programm), on seal käsitsitööd ikkagi väga palju. Mis tähendab, et inimteguri osakaal toodangu kvaliteedis on väga suur. Oma töötajate koolitamise alal teeb Lingalaid koostööd Eesti Väikelaevaehitajate Liidu ja Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžiga.
Lingalaiu tootmishoone täitis kunagi katlamaja ülesandeid. Möödunud aasta oktoobrini tegutses firma seal rentnikuna, nüüd ollakse juba aasta otsa hoone omanik. See tähendab, et hoonesse on mõtet ka investeerida.
“Oleme aasta jooksul tootmispinda pisut laiendanud ja olmetingimusi parandanud, ent meie soovid ja vajadused on kaugelt suuremad,” ütles Vahur Poolak. “Tulenevalt üha kasvavast tootmismahust, tahame hoone lähiaastatel neli korda suuremaks ehitada. Samal ajal tootmist jätkates pole seda just lihtne teha, aga loodetavasti saame hakkama. Kui pinda juurde saame, palkame juurde ka tööjõudu.”
Kõik ühe katuse all
Tootmist aitab kvaliteetsemaks ja ökonoomsemaks muuta see, et ühtegi teenust sisse ei osteta, vaid kõik tehakse oma jõududega ja ühe katuse all. Äriedu üheks võtmeks on ka hea teenindus.
“Kaupa on igal pool ja hind on igal pool enam-vähem sama, järelikult saab konkurentsieelise anda ainult hea teenindus,” ütles Vahur Poolak. “Meie pakume seda päris mitmes keeles.”
Lingalaiu tänavuseks käibeks kujuneb umbes 250 000 eurot. Eelmise aasta käive oli umbes kaks korda väiksem, tuleva aasta oma loodetakse tulevat kaks korda suurem. Ning see pole ennustus kohvipaksu pealt: juba sõlmitud lepingud muudavad sellise julge jõnksuga ülespoole pürgiva kasvukõvera täiesti reaalseks.
Lingalaiu meeste julgete tulevikuplaanide hulka kuulub ka paatidega Saksamaa turule minek ja kaugemas tulevikus ehk isegi osa tootmise välismaale, st klientidele lähemale kolimine. Oktoobri lõpus suundubki üks firma esindus paatidega Hamburgi, teine Turu messile.
Kodutanumal teeb Lingalaiu omanikele heameelt see, et saadakse hästi läbi nii kohaliku omavalitsuse kui ka rahvaga.
“Kui mitmel pool on ettevõtjad ja ümberkaudne rahvas vaenujalal, siis meie tunneme pigem kohalike inimeste toetavat suhtumist,” ütles Vahur Poolak. “Poeski astutakse vahel ligi ja küsitakse, kuidas meil läheb ja kas ikka tellimusi on.”
i
Maarja-Magdaleena paadimeistrid
*Osaühing Lingalaid tegutseb kuuendat aastat
*Firmas töötab seitse inimest
*Tuntum toode paat LingaLaid249
*Tänavu kevadel jõuab turule uus paat, mis on eelmistest mudelitest üle kahe korra suurem: pikkust on sellel 5,3 ja laiust
*Töötajate kompetentsi tõstmiseks ja arendamiseks tehakse koostööd Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse, Kuressaare Ametikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži ning Eesti Väikelaevaehituse Liiduga
i
RIINA MÄGI
