Jaanipäeva eel andis Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaal neli kaunist kontserti Palamusel elav Liisa Saariste. Publik ei pruukinud tema nõudlikku repertuaari ja küpset esitust kuulates taibatagi, et nende ees seisab alles kümnenda klassi lõpetanud tütarlaps.
21. juunil astus Liisa üles Alatskivi lossis ja Pilistvere suvekohvikus Ingel, 22. juunil Palamuse rahvamajas ja Mustvee linna jaanipeol. Tema kontserdikava koosnes enamjaolt kodumaiste heliloojate paladest, millest mõnigi (näiteks Olav Ehala “Põlev puu”, Riho Sibula “Lennelda priilt”, Uno Naissoo “Iial ei muutu võõraks me”, Urmas Alenderi “Vaiki, kui võid”, Mari Pokineni “Paradiis” jne) raskeks pähkliks ka kogenumale lauljale. Kõige hämmastavam oli aga see, et kõik need justkui küpsemat esitajat eeldavad lood, Stingi “Kuldne põld” kaasa arvatud, ei kõlanud Liisa esituses sugugi kohatult: ta kandis nende laulude sõnumi ka vaimselt ja emotsionaalselt auga välja.
Liisat saatsid klaveril ja süntesaatoril Marge Loik ja Karmo Toome ning kitarril Indro Koks. Karmo, kes juhendab Liisat Palamuse laulustuudios, laulis temaga ka mõned duetid. Liisa mini-kontserdituuri korraldamine oligi Karmo idee.
“Palamuse laulustuudio on tegutsenud juba kolm aastat ning esinemispraktika on selle töös üks olulisi momente: stuudiolased on iga paari kuu tagant “Palamuusika” nime kandva kontserdiga üles astunud,” ütles Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias õppiv Karmo. “Kui ühiskontserdil saab stuudiolane esitada ühe või kaks lugu, siis nüüd tundus olevat aeg anda kellelegi võimalus terve iseseisva kavaga esineda. Liisa oli selleks kõige rohkem valmis.”
Osa repertuaari oli neiul varasemast olemas, paar kuud tagasi asusid juhendaja ja õpilane aga lauluvara kontserte silmas pidades intensiivselt täiendama. Esinemispaiku polnud Karmo sõnul keeruline leida. Alatskivi lossi kaunis saalis oli Karmo ammu tahtnud mõnd kontserti korraldada ning sealne rahvas võttis pakkumise lahkelt vastu. Pilistveres oli just algamas suvekohviku “Ingel” hooaeg ning kontsert sobis suve avalöögiks. Ka Mustvee jaanipeo kavva oli just Liisa etteasteks sobiv “auk” jäänud. Ning Palamusel saab kohalik andekas noor muidugi alati esineda.
Vahetuskaup
Kui kitarristist koolivenna Indro Koksiga on Liisa ammu tuttav, siis Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi muusikakooli klaveriõpetaja Marge Loiguga kohtus ta esimest korda alles 20. juuni hommikul, ent siis tehti ühiselt proovi õhtuni välja. Koostöö oli mõlemale poolele inspireeriv. Seda oli näha-tunda kontserdilgi.
“Marge on lihtsalt nii emotsionaalne ja “elus” ning sellepärast on tema klaverimängu saatel nii hea laulda,” ütles Liisa Saariste.
Marge on kultuuriakadeemias Karmo õpetaja ning kui Marge kevadel mõneks ajaks Prantsusmaale minna tahtis, palus ta just Karmol tema Viljandi muusikakooli õpilaste tunnid ära anda. Karmo oli nõus, aga tingimusel, et Marge talle Liisa kontsertide saatmisel appi tuleb: Karmo tahtis kontserdil ju ka ise mõned laulud esitada. N-ö võla tasumine kasvas üle nauditavaks koostööks.
“Liisa on väga andekas ja väga julge. Ta kandis oma raske repertuaari tõesti hästi välja ning ebakindlust polnud tunda ei tema hääles ega olekus. Pean tunnistama, et sain ise ka Liisa kindlast olekust julgust juurde,” ütles Marge Loik. “Väga hea meel on mul ka Karmo ettevõtlikkuse üle. Igaüks poleks julenud sellise ideega lagedale tulla.”
Marge Loik pole Jõgevamaal sugugi külaline, vaid rohkem omainimene: tema vanemad elavad Mustvees.
Laulnud lasteaiast saati
Liisa Saariste on laulnud enda mäletamist mööda lasteaiast saati. Seal sättis tema esimesi samme lauljateel õpetaja Merike Kull. Palamuse gümnaasiumis jätkas temaga tööd Luule Toome. Viimasel kolmel aastal on siis Liisa laulu alal arendamisega kõige rohkem tegelnud Karmo Toome, kes on õpetaja Luule Toome poeg. Stuudio käib koos nädalavahetustel, kui Karmo kodumail on. Igal stuudiolasel on oma kindel individuaaltunni aeg.
“Liisa on minu meelest nende kolme aasta jooksul väga jõudsalt arenenud,” ütles Karmo Toome. “Oleme tundides suurt tähelepanu pööranud laulusõnadele ja diktsioonile, aga ka laulutehnikale. See kõik aitabki kaasa sellele, et Liisa sõnum kuulajate südamesse jõuab.”
Liisa Saariste tunnistas, et võttis siis, kui Karmo Toome kontsertide idee välja käis, natuke mõtlemisaega.
“Siis aga leidsin, et miks mitte end niimoodi proovile panna,” sõnas Liisa.
Närv pidas tal kontsertidel hästi vastu: vaid esimese loo ajal oli natuke kõhe, siis aga tuli tavaline julgus tagasi ja saatis teda kontserdi lõpuni.
Mõistagi ei mahtunud kogu töö kontserdi ettevalmistamisel stuudiotundide raamidessse, vaid harjutada tuli ka kodus. Ent Liisa igapäevase laulmisega on kodused juba harjunud. Liisa õed Eva ja Martagi on head lauljad.
“Muusikapisik on meil ilmselt rohkem isapoolsest suguvõsast pärit,” ütles Liisa. “Isa muusikaõpetajast õde Triin Saariste on minu esinemist mitmel korral kuulamas käinud ja mõnegi kasuliku näpunäite andnud. Ta on tark kriitik.”
Laulustuudio juhendaja Karmo Toome kohta oli Liisal vaid kiidusõnu öelda.
“Karmo pole üldse karm, vaid väga sõbralik õpetaja ning oskab kõik, mida küsid, hästi ära seletada,” ütles Liisa.
Kui Karmo ja Marge näeksid Liisat tulevikus õppimas just Viljandi kultuuriakadeemias, siis noor lauljatar ise ei ole veel nii kaugele mõelnud. Kõigepealt tuleb ju gümnaasium ära lõpetada ja selleks kulub veel kaks aastat.
Küsimusele, kes Palamuse laulustuudio liikmetest järgmisena soolokontserdiga maha saab, vastas Karmo Toome muiates: “Nüüd ootan juba noorte endi poolset initsiatiivi: seda, et keegi tuleks väljavalitud repertuaariga ja ütleks, et tahab kontserdi anda.”
i
RIINA MÄGI
