Põnevate metsaradade avastamine ning rannaliival jalutamine on enamiku inimeste jaoks loomulikud tegevused, mille kogemiseks takistused puuduvad. Iseenesest mõistetav ei ole see aga liikumispuudega inimestele, kelle jaoks on tihti looduses liikumine suur väljakutse. Raskusi tekitavad ka ühiskonnas levivad tõrjuvad hoiakud, mis on sageli tingitud kogemuse puudumisest ning eelarvamusest.
Tolerantsust ning sallivust on kõige lihtsam kujundada lastes, neid koos oma teistest erinevate eakaaslastega ühistegevustesse kaasates. Teerajajana saab siin välja tuua Remniku puhke- ja õppekeskuse, millest kujuneb eelolevaks suveks laager, kus hakkavad ühiselt aega veetma nii terved kui ka liikumispuudega lapsed. Lastekaitse Liidu ning McDonald’s initsiatiivil ellu viidav projekt on hea näide kaasavast ideoloogiast ja sellest, kuidas on võimalik koos õppides ja tegutsedes luua eeldus sallivuseks ja mõistvuseks.
Keskkonna kohandamine
Liikumispuudega lapsi kaasates tuleb arvestada, et vajalik on keskkond neile kohandada. Ka piiratud liikumisvõimega inimesed soovivad olla iseseisvad ja tegutseda võimalusel kõrvalise abita. Seda peetakse silmas ka Remniku laagri kohandamisel. Sinna rajatakse laudteed, et lapsed pääseksid ratastoolidega nii ühisruumidesse kui mänguplatsidele ja isegi randa. Lisaks keskkonnale on oluline pöörata erilist tähelepanu ka ümbritsevate inimeste kompetentsusele, teadlikkusele ning avatusele. Samavõrra tähtis on keskendumine ka sisulisele poolele ehk sellele, et kõik tegevused oleksid liikumispuudega lastele võimetekohased ning kaasavad.
Peredele puhkust
Erivajadustega lastele kohandatud suvelaagri on väga oluline ühelt poolt lastele endile, teisalt aga peredele tervikuna. Suvised koolivaheajad on pikad, sellised laagrid suurendavad puudega laste perede valikuvabadust ning lihtsustavad nende igapäevast tegutsemist. Lapsevanematel on võimalik pühendada aega ka teineteisele, mis on iga suhte puhul ääretult oluline. Ideaalis peaks perel olema võimalik valida, kas ta soovib saata lapse kogemusi omandama kaasavasse laagrisse või puudespetsiifilisse. Viimased võivad muu hulgas täita ka tugigrupi rolli. Peredel peab olema valikuvabadus, sest iga vanem tunneb oma last ja tema võimeid kõige paremini.
Lastelaagrite puhul on oluline see, et lapsed saavad veeta suvesid sisukalt ning ammutada selle käigus uusi teadmisi ja sõlmida tutvusi. Kaasavas laagris lisandub hindamatu väärtus kogemuse näol, mis aitab kujundada lastes elutervet maailmavaadet. Erinevatel lastel on võimalik teineteist aidata ja õppida tundma teistsuguseid vaateid elule, mis kanduvad ka nende edasisse ellu. Säärane koostegutsemine võimaldab aga kogeda erinevusi ning kujundada ühiskonnas avatud meelt, mis lubab liikumispuudega inimesi paremini ühiskonda lõimida. Kaasavast laagrist võidavad kõik – nii erivajadusega kui erivajaduseta lapsed. Viimastele annab selline laager võimaluse näha korraks maailma ka läbi teise inimese silmade.
i
MONIKA HAUKANÕMM, Eesti Puuetega Inimeste Koja juht
