Traagilised liiklusõnnetused kinnitavad riigi vajadust pöörata senisest enam tähelepanu liikluskasvatusele ja autokoolide tegevusele. Selleks, et juhiõpe oleks teenusena tänasest kontrollitavam ja kvaliteetsem, tuleks ühe võimalusena kaaluda elektroonilise õpingukaardi kasutuselevõtmist.
Eelmisel nädalal väga traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuste analüüs näitab, et juhid ei tule muutuvates ilmastiku- ja teeoludes auto juhtimisega toime, kasutavad valesid juhtimisvõtteid ning paljudel juhtudel on õnnetusse sattunud just noored väheste kogemuste ja oskustega juhid. Tekib paratamatult küsimus, kas kõik autokoolid ikka annavad kvaliteetse ettevalmistuse ning kas ARK ning haridus- ja teadusministeerium kui järelevalveasutused autokoolide üle teevad oma tööd piisava põhjalikkusega.
On tõsiseid kahtlusi, et näiteks juhi esmaõppe lõppaste jääb fiktiivseks, et libedasõidu õpet viiakse läbi nõuetele mittevastavatel radadel või puuduvad libedasõidurajad üldse. Samuti on alust kahelda, et algõppe esmaõppe käigus ei läbi kõik õpilased nõutud mahus teoorialoenguid, sõiduõpet viivad läbi litsentseerimata isikud ja paljudel juhtudel ei õpetata tulevasi juhte mitte alalhoidlikult liiklema, vaid ainult riiklikke eksameid läbima.
Tänaseks on näiteks ETV „Pealtnägija” ajakirjandusliku eksperimendi alusel algatatud uurimine ühe Pärnu autokooli juhtide suhtes, kes esitasid libedasõidukoolituse läbiviimise kohta eksitavaid andmed ja ei taganud noortele juhtidele hädavajalikku koolitust etteantud mahus. Selline käitumine, kus autokoolid saadavad algajad juhid teadlikult ilma vajaliku ettevalmistuseta teedele ja tänavatele, on kuritegelik hoolimatus. Samuti on jõudnud mitmeid signaale nii maksu- ja tolliametist kui teistest allikatest, et paljudel autokoolidel pole maksude tasumisega kõik korras. Erinevate hinnangute järgi jääb riigil maksudena saamata 60-100 miljonit krooni aastas.
Autokoolides antav haridus peab olema teenusena kontrollitav, läbipaistev ja kvaliteetne. Juba täna on arendamisel innovaatilised võimalused, kuidas seda lihtsalt, efektiivselt ja mugavalt teha. Ühe näitena võib tuua Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele esitatud projekti „Elektrooniline õpingukaart“, mille operatiivne kasutuselevõtmine autokoolides muudaks autoõppe kvaliteetsemaks, läbipaistvaks ning millega säästame inimelusid meie teedel.
Et selgitada välja Liiklusseaduse ja selle alamaktide muutmise vajadus ning elektroonilise õpingukaardi rakendamisega seonduv, korraldab Riigikogu majanduskomisjon lähiajal parlamentaarse kuulamise. Sellele on kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui liiklusohutuse eest vastutava ministeeriumi, maanteeameti, ARKi, siseministeeriumi, politseiameti ja autokoolide esindajad.
iii
URMAS KLAAS, Riigikogu majanduskomisjoni esimees
