Politsei on liiklusolukorra parandamiseks teinud aastaid jõupingutusi, et liikluses korda valvavate politseipatrullide arv ei väheneks. Analüüs näitab, et neli aastat tagasi, 2006.aastal registreeriti Jõgevamaal 151 liiklusõnnetust, möödunud aastal peaaegu poole vähem – 80. Seega on jõupingutused ja politseinike tehtud töö ka vilja kandnud ning olukord on paranenud mitte ainult Jõgevamaal, vaid kogu Eestis.
Vähenenud on ka hukkunute arv
Samamoodi vähenes inimvigastustega liiklusõnnetuste arv. 2006. aastal oli selliseid õnnetusi 78, nendes hukkus 13 inimest ja sai vigastada 151. Vahepealsete aastate jooksul on ka need arvud vähenenud ning mullu hukkus Jõgevamaal liikluses kolm ja sai vigastada 56 inimest.
Vähenenud on ka nende inimvigastustega liiklusõnnetuste arv, kus õnnetusse sattunud autojuht oli alkoholijoobes – mullu oli taolisi juhtumeid üheksa. Varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuste arv, kus juht oli joobes, oli mullu seitse. Politsei on joobes juhtide tabamiseks teinud viimastel aastatel tulemuslikku tööd ning viinud nende arvu vähenemisele.
Uuenenud olukorras on joobes juhtide kõrval suuremaks mureallikaks need autojuhid, kes ei pea kinni lubatud piirkiirustest, eriti hindavad oma võimeid üle ja armastavad kihutada noored uljurid.
Kui analüüsid liiklusõnnetuste põhjusi, siis väga paljudel juhtudel on selleks teelt väljasõitmine, sest ei arvestata liiklusolusid, kihutatakse lubatust kiiremini, aga sõiduoskusi samal ajal napib.
Politsei on pidevalt jälginud tugimaanteedel neid lõike, kus õnnetused kõige sagedasemad. Arvestatakse nädalapäevi ning kellaaegu, mil võib olla kõige suurem võimalus antud teelõigul õnnetuse juhtumiseks. Vastavalt sellele saadetakse välja ka liikluspatrulle.
Maakonna põhimaanteedel Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga juhtus mullu kogu aasta jooksul kokku 17 õnnetust ning nendes hukkus kaks inimest.
Kui maakonna linnu võrrelda, siis Põltsamaal registreeriti seitse liiklusõnnetust, Jõgeval kuus ja Mustvee linnas üks juhtum.
Jalgratturite ja jalakäijate liikluskultuur vajab parandamist
Omaette valdkond liiklusjärelvalves on kergliiklus – meie teedel ja tänavatel liiguvad jalgratturid, mopeedijuhid ning jalakäijad. Jalgratturitega juhtus mullu viis õnnetust ning kõigil juhtudel oli jalgrattur ise ka süüdi. Mopeedijuhid sattusid õnnetusse kuuel korral. Jalakäijatega oli viis õnnetust ning neljal korral oli süüdi jalakäija. Kõige enam tulebki politseil tegelda jalgratturite ja jalakäijate liikluskultuuri parandamisega, sest nende õnnetuste arv on viimastel aastatel stabiilne ning pole oluliselt vähenenud.
Eriti rasked on need õnnetused, kus surma või vigastada saab laps. Õnneks pole viimastel aastatel Jõgevamaal hukkunud liiklusõnnetustes ühtegi last. Viimati juhtus selline traagiline õnnetus 2006.aastal. Vigastada sai mullu siiski kuus last, nendest neli juhi süü tõttu.
Liiklus on aastatega muutunud ohutumaks, hea tulemus oleks aga siis, kui keegi liikluses surma ei saaks. Ideaaliks oleks see, et lisaks politseinike jõupingutustele kasvaks veelgi autojuhtide teadlikkus, eriti selles osas, mis puudutab liigselt kiirustamist ja lubatud kiiruste ületamist. Jalgratturid peaksid aru saama, et nõuetekohaselt valgustatud jalgratas ja helkurvest aitab neil pimedatel teedel liigeldes ellu jääda. Sama käib ka jalakäijate kohta – helkur teeb neid märgatavaks ning aitab autojuhtidel ära hoida otsasõitu.
Liikluses huligaanitsejate korralekutsumiseks on väga hästi toiminud liiklusliini telefon 14 900, kuhu inimesed teatavad nendest, kes kaasliiklejatest lugu ei pea, kihutavad või teevad ohtlikke manöövreid. Jõgevamaa inimesed võiksid seda võimalust liikluse turvalisuse tõstmiseks rohkem kasutada. Senine praktika on näidanud, et rikkujale juhtimiskeskusest võetud kõne võetakse tänuga vastu ning lubatakse liikluseeskirja enam mitte rikkuda.
Tänavu jaanuaris on Jõgevamaal registreeritud viis liiklusõnnetust, kus üks inimene hukkus ja üks sai vigastada.
Hukkus sõidukijuht, kelle juhitud sõiduk põrkas kokku kiirrongiga. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et juhtidel tuleks kindlasti jälgida raudteeülekäigul foori tulesid ja mitte lähtuda ainult tõkkepuu asendist. Jõgeva maakonnas on kümmekond raudteeülekäigu kohta, mille ületamisel peaksid sõidukijuhid kindlalt veenduma, et nad teevad seda ohutult.
Soovin liiklejatele üksteisemõistmist ja hoolivust. Nii saavutamegi turvalise liikluskeskkonna.
KÜNTER PEDOSK,
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanem
