Kevad toob tänavatele palju liiklejaid, keda talvel justkui nähagi polnud. Lisaks kahe- ja neljarattalistele mootorsõidukitele liiguvad aktiivsemalt ka kergliiklejad ning tänavatele jõuavad ka tervisesportlased.
Kõikidel liiklejatel on nüüd viimane aeg ennast talverutiinist välja tuua ja keskenduda kevad-suvisele liiklusrütmile, mille keerises olles peab arvestama kõigi kaasliiklejatega.
Soojad ning päikesepaistelised ilmad meelitavad inimesi rohkem sõitma. Paljud suunduvad nädalavahetusteks või puhkuseks maakodudesse, sageli sõidtekse sinna isiklike autodega. Liikluskoormuse suurenemine on märgatav ning seejuures on kahjuks ka liiklusõnnetuste ja liiklusrikkumiste sagenemine paratamatu.
Liikluskoormus suureneb
Suur osa kõikidest liiklusõnnetustest on põhjustatud liigsuurest sõidukiirusest ning lubatud piirkiiruse ületamisest. Kogemus näitab, et suurtel maanteedel on sõidukite keskmiseks liikumiskiiruseks 100 km/h ning seda ka teelõikudel, kus lubatud kiiruseks on 90 km/h või veelgi vähem. Pika sõidu jooksul kipub kiirusetunnetus kaduma, spidomeetri jälgimine ununema ning kiirus selle tagajärjel kasvama.
Kiiruseületamisi on palju
Möödunud aastate statistika näitab, et Jõgevamaal on “raske jalaga” juhtide arv mõnevõrra vähenenud. Kui 2013. aastal registreeriti Jõgevamaa teedel 1162 kiiruseületamist, siis möödunud aasta jooksul juba umbes 300 võrra vähem – täpsemalt 860. Käesoleva aasta nelja ja poole kuu jooksul on maakonnas fikseeritud juba ligi 250 kiiruseületust, mida on ilmselgelt palju.
Sellise numbri kujunemises mängivad kahtlemata rolli maakonda läbivad kaks põhimaanteed, kuid üllatuslikult on enim kiiruseületusi toime pandud hoopis Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel. Politsei tuletab jätkuvalt meelde, et piirkiirused erinevatel teelõikudel on kehtestatud põhjusega ning nendest kinnipidamine aitab ära hoida raskeid ning sageli traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiiruse ületamine on üks levinumaid ja ohtlikumaid liiklusõnnetuste põhjusi. Liigsuure sõidukiiruse korral ei ole juhil piisavalt aega reageerida, et õnnetust vältida. Nii seatakse lisaks endale ohtu ka kaasliiklejad.
Kindlasti tasub üle korrata ka põhitõed, mis iga liikleja jaoks juba elementaarsed peaksid olema. Autorooli istudes tuleb veenduda, et ollakse kaine ning ka möödunud õhtul pikale veninud pidu oma jälgi jätnud pole. Selle tarbeks võiks sõidukis olla korralik alkomeeter. Tähelepanelik tasub olla ka oma sõprade ja tuttavate suhtes – hea sõber ei lase teist autorooli, kui pole kindel, kas ta ikka kaine on.
Pikemale sõidule asudes tuleks veenduda, et selleks on piisavalt puhatud. Politsei soovitab kõikidel liiklejatel enda ümber toimuvat tähele panna ning arvestada kaasliiklejatega. Pidades kinni elementaarsetest käitumisreeglitest liikluses, vähendate oluliselt riski sattuda liiklusõnnetusse.
TANEL PAAVEL, politseipraktikant
