Liikleme ikka rahulikumalt

Ainuüksi kolmapäevase päeva jooksul nägin teel Tartust Jõgevale kaht liiklusõnnetust. Jääb loota, et pääste- ja politseiautode vilkurid ei kuulutanud kellelegi viimast sõitu. Vaatepilt oli aga sellegipoolest kohutav. Arvestades, et igapäevaselt maanteel kilomeetreid mõõtes näen sellist olukorda esimest korda, tekib teatud kõhedus. Mis siis avariisse sattunutele saatuslikuks sai? Kas valesti valitud sõidukiirus, halvasti lõppenud möödasõit või muu inimlik eksimus? On ju teada, et inimene on loomult ekslik.
Kuid liikluses pole kohta halbadele valikutele. See maksab kiirelt kätte. Sekundi jooksul valesti keeratud rool või gramm kiirem sõit annab endast kohe märku. Mõnikord läheb paremini, teine kord halvemini.
Ees ootab 1. september ja kooli minevad lapsed jõuavad taas tänavatele. Suvest, kuumadest ilmadest ja päikesest lummatud õpilased ei pruugi märgata lähenevaid autosid. Seda enam tasub autojuhtidel kasvatada silmad kukla taha, pealaele ja kui vaja, siis ka autole. Sest eksimiseks pole liikluses lihtsalt ruumi. Sõidame rahulikult, me kõik tahame õhtul koju.
KERTTU-KADI VANAMB