Käsimüügiravimite vabam ja laialdasem kättesaadavus suurendab mitmeid riske inimeste tervisele. Käsimüügiravimid on ikkagi ravimid ning neil on olemas kõrvaltoimed. Käsimüügiravimite liberaalsemal kättesaamisel võivad oluliselt suureneda ravimite väärtarbimisest tulenevad ohud nagu ebaõige annustamisrežiim, üleannustamise oht, koostoimed teiste ravimitega ja kasutamine ka otseste vastunäidustuste olemasolul.
Suureneb risk inimeste tervisele
Juba praegu on mitmetes riikides käsimüügiravimite tarvitamisest põhjustatud mürgistuste arv muutunud tõsiseks probleemiks ning eelkõige on probleemid seotud kontrollimata ravimite kasutamisega. Ravimiohutuse probleem on eriti aktuaalne paratsetamooli sisaldavate ravimite puhul. Suurbritannias registreeritakse igal aastal umbes 500 surmajuhtumit, mille on põhjustanud paratsetamoolimürgistus. Sellel põhjusel satub seal haiglaravile umbes 25 000 inimest aastas.
Kanadas esineb selle aine mürgistusi umbes 45 juhtumit 100 000 elaniku kohta.
Eriti palju tuleb mürgistusi ette laste seas.
Kui kaotada piirangud käsimüügiravimite müümisel, siis suureneb kõige enam risk, et inimesed hakkavad ise ravima nii ennast kui oma pereliikmeid. Seetõttu võib viibida haiguse tegeliku põhjuse väljaselgitamine ja õige ravi. Infolehtedel kirjas olev informatsioon on sageli erinevate preparaatide puhul vastuoluline, isegi juhul, kui kaks ravimit sisaldavad samas annuses ühte toimeainet. Lisaks tuleb ravimi määramisel arvesse võtta ka inimese soolisi, vanuselisi ja füsioloogilisi eripärasid, mistõttu on erialaspetsialisti hinnang väga oluline.
Osad käsimüügiravimid, näiteks aspiriin ja paratsetamool, võivad koos teiste ravimitega manustatult põhjustada kahjulikku koostoimet, sellega võivad kaasneda kõrvaltoimed või ravimi toime nõrgenemine. Mõningad ravimid sisaldavad lisaks analgeetikumidele ka opiaate, mis tõstab olulisel määral tervisekahjustuste riski ebaõigel ja/või mitteotstarbekohasel kasutamisel, sest kui käsimüügiravimid on kauplustes/tanklates kättesaadavad, suureneb oht, et alaealised neid kuritarvitavad. Kaupluse kassiiril või tankla töötajal puudub sellealane kompetentsus, olulist osa mängivad ka ärihuvid.
Probleemiks aegunud ravimid
Käsimüügiravimite müük tavalistes toidukauplustes võib suurendada võltsitud või aegunud ravimite müüki. Probleemiks võivad osutuda ka ravimitele säilitamistingimuste tagamine (stabiilne niiskustase ja temperatuur) ning patsiendile vajaliku ravimi-info kättesaadavus.
On tehtud ettepanek, et infolehed võivad olla kaupluste riiulitel. On küsitav, kuidas saavad selle info kätte näiteks vaegnägijad ja vanurid. Võib ka juhtuda, et ostja kätte satub vale ravimi infoleht. Samuti on oht, et kauplusekülastajad ravimipakendeid avavad rikuvad.
Lisaks käsimüügiravimitele on pidev vajadus ka retseptiravimite järele. Kuna käsimüügiravimid moodustavad väga suure osa käibest just väikestes maa-apteekides, mis ei kuulu suurde ketti, võib müügipunktide laiendamine soodustada sõltumatute apteekide arvu vähenemist ja konkurentsi langust. Käsimüügiravimite müümise korra muutmine parandab küll teatava hulga ravimite kättesaadavust, kuid võib oluliselt halvendada eelkõige just maapiirkondades tegutsevate apteekide majanduslikku olukorda ja viia nende sulgemiseni. See omakorda halvendab nendes piirkondades elavate inimeste võimalust saada retseptiravimeid kodu lähedalt. Elutähtsate ravimite kättesaadavus ei tohiks ravimipoliitika muutmise tõttu halveneda.
Suurtes arenenud riikides (nt Suurbritannias), kus lubatakse müüa käsimüügiravimeid toidukauplustes, kaalutakse praegu tõsiselt võimalust viia nende ravimite müük apteekidesse tagasi. Arenevates riikides aga, näiteks Venemaal, diskuteeritakse praegu võimaluse üle lubada käsimüügiravimeid toidukauplustes müüa. Minu arvates tuleb Eestis ravimeid müüa apteekides, sest ainult nii on võimalik tagada nende kvaliteet ja ohutu tarbimine.
Konkurentsiameti ettepanekus käsimüügiravimite vabama müügi seadustamiseks ei ole arvesse võetud ravimite müümisega seotud meditsiiniaspekte ja võimalikke riske tervisele, samuti seda, et seadusemuudatus võib lõpptulemusena halvendada retseptiravimite kättesaadavust. Tulenevalt eeltoodust soovitan kõnealust Ravimiseaduse muudatust mitte algatada.
iii
ALEKSANDER ŽARKOVSKI, Professor, Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi juhataja
