Põltsamaa kunstikooli täiskasvanute kujutava kunsti kursustel oli lõppev õppeaasta piltlikult öeldes inimesekeskne: inimest õpiti kujutama joonistades, maalides ja savist modelleerides. Töö tulemusi võib näha Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis möödunud nädalal avatud näitusel.
Kui üksikud eriti andekad indiviidid välja arvata, siis on inimese kujutamine kunstiõppurite jaoks tavaliselt kõige suurem komistuskivi. Aga asjatundliku juhendamise korral saab sellest üle. Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja leiutas sel õppeaastal isegi täiesti uue metoodika, kuidas inimese kujutamist paremini õpetada. Metoodilise nipi leiutamine oli tingitud Etheli tähelepanekust, et perspektiivireegleid, mis tegelikult kehtivad igas olukorras, ei oska kunstiõppurid inimest kujutades miskipärast eriti hästi rakendada. Seepärast konstrueeriski Ethel toolil istuvat inimest meenutava pappkastidest moodustise. Kui see oli kõigil paberile visandatud, asendati „kastinimene” enam-vähem samades proportsioonides pärisinimesega ning joonistajad pidid mahutama inimfiguuri „kastinimese” kontuuridesse. Ning ime küll — asi toimis!
„Kasti miskipärast osatakse silmadega mõõta, inimest mitte: ikka tehakse lähemal asuv jalg väiksem ja kaugemal asuv suurem, kuigi tegelikult peab olema vastupidi,” ütles Ethel Hakkaja.
Inimese kujutamisel on muidugi veel tuhat nüanssi peale õige perspektiivi ja proportsioonide. Enese suhtes nõudlikumad tahaksid ju näiteks sedagi, et nägu tuleks modelli omaga sarnane. Kui raske seda saavutada on, võib igaüks näha tuntud põltsamaalasest kirjaniku Henn-Kaarel Hellati järgi modelleeritud savipeade pealt: kuigi nende autoriteks on staazhikaimad kursuslased, ei tulnud need modelliga just väga sarnased. Kui üks välja arvata. Ja seegi on sarnane üksnes vasakult poolt vaadates. Aga hea õppetunni andis nende modelleerimine ometigi.
Õhus istujad
Natuke sürrealistlikku meeleolu lisab seitsmest lipsustatud savi-Hellatist koosnevale reale kaheksas, n-ö lihaspea: selle modelleerimine oli kirjaniku skulptuurportree eeltööks. „Sürri“ meeleolu rõhutavad ka kuivamisel savipeadesse tekkinud praod: igal peal on need ise sügavusega ja jooksevad eri kohtadest.
„Ega need modelleerimissavist tehtud õppetööd pikemaajaliseks säilitamiseks mõeldud olegi,” ütles Ethel Hakkaja. „Põletusahju ei saa neid näiteks hoopiski panna, sest seal läheksid nad päris katki.”
Õppetöödest näitus tegelikult ju koosnebki. Seepärast ei maksa sealt väga originaalseid ideid ning suurt viimistletust ja lõpetatust otsida. Mõnele istuvat inimest kujutavale pildile pole autoril aega olnud tooligi joonistada: inimene istub justkui õhus.
„Püüame töö ühe tunniga valmis saada, sest õppetöös on ju oluline põhimõtete omandamine, mitte viimistluse kallal nokerdamine,” ütles Ethel Hakkaja. „Seepärast kasutame ka üpris palju sütt: söejoonistus edeneb kõige kiiremini.”
Kunsti õppimise protsessi kohta räägib näitus tõesti nii mõndagi. Näiteks on huvitavad vaadata kursuslaste katsetused pimekrokii vallas. Krokii on teatavasti natuurist joonistatud figuurivisand. Pimekrokii puhul jälgib joonistaja ainult modelli, aga mitte seda, mida käsi paberile visandab.
„Pimekrokii arendab vaatamis- ja tähelepanemisvõimet ning pärast pimekrokiid tuleb ka tavaline krokii palju parema joonega: muidu kiputakse liialt „kriipsutama”,” ütles Ethel Hakkaja.
Õpivad kiiresti
Tema ise õpetabki täiskasvanute kursustele joonistamist, maaliõpetaja on Anna Mägi. Viimase käe all valmisid ka skulptuurikatsetused.
„Täiskasvanuid on selle poolest tore õpetada, et nad omandavad kõike väga kiiresti ja tänu sellele saab üsna ruttu järgmise teemaga edasi minna,” ütles Ethel Hakkaja.
Kolmkümmend täiskasvanud kunstiõppurit on Põltsamaa-suguse väikelinna jaoks päris suur arv. Aga just niipalju inimesi Põltsamaa kunstikooli täiskasvanute kursustel kunstialaseid teadmisi omandamas käib: kes teeb seda esimest, kes teist, kes kolmandat ja kes juba teab mitmendat aastat. Osa neist on juba staazhikad kunstiseltsi liikmed, osa sellised, kes selles valdkonnas esimesi samme teevad ja seepärast aabitsatõdesid toeks vajavad. Õppimine pole häbiasi ka siis, kui juba aastaid „iseenese tarkusest” maalinud oled — nii võiks näituselt saadud mulje lühidalt kokku võtta. Ja veel: kursuslaste söejoonistused harmoneeruvad näitusel suurepäraselt kultuurikeskuse fuajee seinu kaunistava Nikolai Kormašovi sotsrealistliku sgrafiitoga.
Küsimusele, mida annab täiskasvanud tööinimestele süstemaatiline kunstiõpe, vastas Ethel Hakkaja lühidalt: „See aitab pärast rasket päevatööd end välja lülitada ning end ümbritsevale kauboikapitalismile vaatamata õnnelikuna tunda.“
Täiskasvanute kursuste näitus jääb kultuurikeskuse galeriis avatuks 13. maini. Päev hiljem avatakse sealsamas kunstikooli õpilaste (st laps-õpilaste) kevadnäitus „Liikumapanev jõud“.
iii
RIINA MÄGI
