Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29 protsendil Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26 protsendil saastet, kuid probleemiks pidas seda vaid 13 protsenti. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas.
Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnades tunnistati müraprobleemi olemasolu kaks korda sagedamini kui maapiirkondades.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega, elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kui kõrvutada Eesti 2011. aasta andmeid teiste Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2009. aasta näitajatega, selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 22 protsenti ja Rumeenias lausa 35 protsenti. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.
Saastet (saastatud õhk, suits, tolm, ebameeldiv lõhn, saastatud vesi jms) esineb elukoha ümbruses 26 protsendil Eesti elanikest. Kui Eestis pidas elukoha läheduses esinevat saastet probleemiks 13 protsenti elanikest, siis mujal Euroopa Liidus 17 protsenti. Eestis on saaste suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades.
Viimase kolme aasta jooksul on Eesti elanike hinnangul ümbritsevas elukeskkonnas esinev müra pigem vähenenud, saaste aga jäänud samale tasemele.
Kuritegevus elukeskkonnas
Elukoha ümbruses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga 15 protsendil Eesti elanikest. Piirkonniti märgiti Kirde-Eestis kuritegevust probleemina kuus korda sagedamini kui Lõuna-Eestis. Linnades on näitaja üle kahe korra kõrgem kui maapiirkonnas. Samas on märgata, et elanike hinnangul on elukoha ümbruses kuritegevust aasta-aastalt vähem.
Euroopa Liidus oli 2009. aastal kuritegevus elukoha ümbruses probleemiks 16 protsendil elanikest.
Eesti maapere elamispind on halvemas seisukorras
Viimastel aastatel ei ole eluruumide seisukorra hinnangutes olulisi muutusi toimunud. 2011. aastal nentis kuus protsenti elanikest, et nende eluruumi katus laseb läbi, 13 protsenti elab kodudes, kus seinad, põrandad või vundament on rõsked. Maapiirkondades on eluruumid küll suuremad, kuid halvemas seisukorras kui linnades.
Eesti elanike hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2011. aastal osales uuringus ligi 5000 leibkonda. Inimestelt küsitakse hinnanguid oma elukohale ja palutakse anda teada sellega seotud probleemidest. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides, see kannab nime EU-SILC.
i
ERIKA TAIDRE, Statistikaameti juhtivstatistik
