Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur on tuntud klassikalemb. Klassikalise teksti võttis ta trupiga käsile nüüdki, ainult et seekord otsustati see natuke nihkesse lükata. Kõverpeeglist vaadatuna muutus tragöödia täitsa lõbusaks looks. Iseasi, kas kõik vaatajad esietendusel selle kõverpeeglimängu ära tabasid. Ka noored näitlejad, kes tõsimeelse lähenemisega rohkem harjunud, ei osanud publikule võib-olla loo mängureeglite äratabamiseks vajalikke vihjeid kohe kätte anda.
Natuke kiiremini jõudis kohale teine selle lavastuse mängureegel ? see, et igas stseenis kehastavad kangelasi eri näitlejad. Sama võte oli mäletatavasti kasutusel Liblikapüüdja mõne aasta taguses “West Side’i loo” lavastuses.
“Mitu näitlejat võtsin ühte rolli pedagoogilistel kaalutlustel,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Nii sai rohkem noori tükis kaasa teha.”
Näitlejatele tõi see situatsioon kaasa kohustuse ühest küljest vajaduse mängida teiste sama rolli kandjatega enam-vähem ühes võtmes, et vaataja ikka aru saaks, et tegemist on sama tegelasega. Samas oli soovitav tegelasele mingi omapoolne “kiiks” anda, et mitmekesi ühe tegelase mängimine oleks ka muus kui pedagoogilises mõttes põhjendatud.
Olgu siinkohal loetletud ka osatäitjad. Don Juani näeb “Kivist külalises” Janar Juhkovi, Karl Sakritsa, Joonas Paasi ja Virgo Ernitsa esituses (ühes lõpustseenis on nad isegi ühekorraga samas rollis!), donna Annat Liis Küütsi, Annika Kuldmaa ja Laura Suure esituses, Leporellot Joonas Paasi ja Rauno Reinase esituses. Veel teevad lavastuses kaasa Tanel Sakrits (munk ja Kommodoor), Kadi Metsla (Laura), Merli Kirsimäe, Liis Õunap ja Gerli Pristavka (külalised).
Pedagoogiline kallak
N-ö pedagoogilise kallakuga on tegelikult kogu “Kivist külalise” projekt.
“Tahtsin näidata, et klassika ? Pu?kini värssdraamad sealhulgas ?, mida pahatihti vaid kirjandusõpetaja tagantsundimisel loetakse, ei pruugi sugugi surmigav olla. Lisaks sellele tahtsin panna noored värssi lugema nii, et see ei tunduks mingi rütmiraiumisena, vaid mõjuks tavaliste seotud lausetena.”
Viimase ülesande täitsid noored hiilgavalt.
Klassika kõverpeeglis näitamiseks andis Lianne sõnul teatud tõuke ka asjaolu, et see, mis tundus traagiline sajandeid tagasi, võibki tänapäeva kontekstis mõjuda naljakana või vähemasti seebiseriaalilikuna.
“”Kivist külalist” võibki vaadelda kui tolleaegset seepi,” arvas Lianne.
Nii et tänapäeva don Juanide ja donna Annade südametunnistusele koputamist ning nende truudusetuse pärast häbiposti naelutamist ei maksa Liblikapüüdja lavastusest otsida. Eriti seebiseriaalilikult mõjusid haiglamiljöösse üle kantud stseenid: kivikujuna postamendi otsas seismise asemel lamas Kommodoor nimelt raamil valge lina all, justkui oleks ta alles äsja surnud ja plaanis oleks teda lahkama hakata. Jõgeva haiglalt laenatud atribuutika kasutati igatahes väga nutikalt ära ja kes pingutas, võis leida vihjeid “Kiirabihaiglale” või “C. S. I. kriminalistide” lahangukambristseenidele.
Kuressaare-Tabivere-Varstu
Uuslavastuse valmimise on Liblikapüüdja trupp juba aastaid Saaremaa Ühisgümnaasiumi korraldatavate miniteatripäevade algusele ajastanud. Kuressaare-reis võeti ette nüüdki. Pühapäevaõhtune etendus läks lavastaja sõnul tõrgeteta ning nii publik kui ka ?ürii võtsid selle hästi vastu. “Kivist külaline” teenis ?üriilt, millesse kuulusid Riigikogu liige Jaak Allik, teatrikriitik Margot Visnap, teatrijuhid Piret Rauk ja Indrek Saar, näitlejad Tiit Sukk, Velvo Väli ja Andres Raag jt, klassika eripreemia, Liblikapüüdja trupi noorim liige Rauno Reinas pälvis aga ühe Eesti TV poolt välja pandud näitlejapreemiatest. Kuuenda klassi poiss Rauno kujuneski enamasti gümnasistidest koosnevas festivaliseltskonnas üleüldiseks lemmikuks.
Lianne Saage-Vahuri sõnul imetles nii mõnigi ?üriiliige seda, kuidas Liblikapüüdja poisid Vanemuisest laenatud frakke ja piigad õhtutualette kanda oskasid ning avaldati arvamust, et seda pidi neile küll raske õpetada olema.
“Tegelikult polnud mul vaja seda neile üldse õpetada!” kinnitas Lianne.
Kiita sai Liblikapüüdja lavastus ka tugeva stiilitunnetuse ning liikumise eest, mille seadmisel oli tegev trupi teine juhendaja Kristjan Rohioja. Liblikapüüdja suur austaja Jaak Allik olnud seekord aga just kiitusega kitsim: tema polevat lavastuses ühtset tervikut tajunud.
Peapreemia läks Saaremaal Rakvere Gümnaasiumi Teatriansamblile, laureaaditiitlid Orissaare Gümnaasiumi näiteringile, Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupile Krevera ja Tallinna 32. Keskkooli trupile Tunderakk.
Liblikapüüdjal seisab “Kivist külalisega” aga ees veel mitu vastutusrikast esinemist. Tuleva nädala lõpus osaletakse Tabiveres toimuvatel Jõgevamaa näitemängupidustustel ja Varstu Keskkooli poolt tänavu esimest korda korraldataval Lõunafestivalil.
“Lõunafestivali teke on mõnes mõttes mulluste Saaremaa miniteatripäevade tagajärg,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Tookord jätsid mõned ?üriisse kuulunud “noored vihased mehed” oma lahmiva kriitika ja solvavate ütlemistega nii mõnelegi trupile ja juhendajale okka hinge ning Saaremaa asemel lähevad nad nüüd Varstusse. Meie üritame vähemasti sel aastal veel mõlemal osaleda.”
RIINA MÄGI
