Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja tõi möödunud nädalavahetusel Rakveres peetud 30. üleriigiliselt kooliteatrite festivalilt ära peapreemia. Näitlejapreemiaga tunnustati Liblikapüüdja noori näitlejaid Tanel Sakritsat, Mihkel Schasminit ja Joanna-Eliisa Servetit.
Riigifestivalile viidud lavastusega „Ükskord Moskvas…“, mis põhineb Ivan Turgenevi jutustusel „Mumuu“, oli Liblikapüüdja loorbereid lõiganud juba märtsi keskel Saaremaa Ühisgümnaasiumis peetud Miniteatripäevadel: sealt naasti laureaaditiitli, ühe näitlejapreemia ja kahe eripreemiaga. Märtsi lõpus Tabiveres peetud maakondlikel näitemängupidustustel võideldi aga välja õigus esindada Jõgevamaad kooliteatrite riigifestivalil.
Nagu Saaremaalgi, astus Liblikapüüdja trupp ka Rakveres üles kolmepäevase festivali teise (ja kõige pikema programmiga) päeva lõpus, mil publiku vastuvõtukanalid teoreetiliselt juba üsna „umbes“ oleksid pidanud olema. Ent hea teater naelutab ka väsinud vaataja tooli külge ja sunnib ta hinge kinni pidades laval toimuvat jälgima. Ning Liblikapüüdja tänavune lavastus kuulub vaieldamatult hea teatri kategooriasse, nagu ka selle teatri varasemad lavastused.
„Nii, nagu kolmekümnenda toimumiskorrani jõudnud kooliteatrite riigifestivali puhul saab rääkida järjepidevusest, nii tõuseb ka kooliteatri Liblikapüüdja puhul olulise märksõnana esile järjepidevus,“ ütles riigifestivali žürii tööd juhtinud Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juht Toomas Lõhmuste. „Teine oluline märksõna on nende puhul kultuur, mille alla mahuvad kõnekultuur, suhtlemiskultuur, kujundiloomise ja detailide väljatoomise oskus jne. Kooliteatris võib ju ka improviseerida, nalja visata ja vaadata, kas tuleb seekord välja või ei tule, aga Liblikapüüdja seab endale alati kõrged eesmärgid, kütab ootused üles ega peta neid kunagi.“
Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahuri lavastajatarkusest kõneleb Lõhmuste sõnul ka see, et ta oskas Saaremaa Miniteatripäevade žürii tagasisidest välja noppida just need tõeterad, mis aitasid lavastuse veel briljantsemaks lihvida. Näiteks Kuressaares mängitud versioonis oli peaosalist, tumma kojameest Gerassimit kehastav Tanel Sakrits loo algusest peale üksiti üks jutustajatest. Tabivere ja Rakvere ülesastumisteks oli Lianne teksti nii ümber jaganud, et Tanel sai olla üsna lõpuni tumma rollis ning alles viimastel minutitel muutus jutustajaks, kes kirjeldab Gerassimi teekonda Moskvast kodukülla. Ka muusika vahetati välja pretensioonikama vastu.
Oma lugu
„Ehkki „Mumuu“ on kirjutatud enam kui poolteist sajandit tagasi, mängivad Liblikapüüdja näitlejad seda nii „oma loona“, nii „enda küljest“, kui üldse võimalik,“ ütles Toomas Lõhmuste. „Seekord väärtustas riigifestivali žürii üldse väärtkirjandusel põhinevaid lavastusi: ka laureaaditiitli pälvinud Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kreisise ning Viimsi Keskkooli näiteringi K.O.K.K. lavastuste aluseks on ju Jerome K. Jerome’i, Kristiina Ehini ja Alessandro Baricco väärttekstidel. Samas tunnustasime me eripreemiaga särava vaimu eest Hugo Treffneri Gümnaasiumi trupi “Theatrum ex Machina” ja Haapsalu Waggish Groupi improvisatsioonilisi lavastusi, mis näitab, et head teatrit pakuti Rakveres seinast seina, ning et kooliteater on elav ja arenev nähtus, mitte papist dekoratsioonide püstiajamisele ja kardina edasi-tagasi liigutamisele keskendunud „asjatamine“.“
Parima meesnäitleja preemia andis žürii Liblikapüüdja näitlejale Tanel Sakritsale Gerassimi rolli eest.
„Jõudu välja mõelda ei saa. See kas on sinu sees või ei ole. Tanel Sakritsa Gerassimis oli tohutu jõud ja vägi,“ ütles Toomas Lõhmuste. „Taneli saavutus on seda suurem, et tal tuli oma roll luua ilma teksti abita, st vaid silmade, miimika ja žestidega kõneldes.“
Tanel Sakritsa sõnul hakkas liigutav lugu Gerassimist, tema koerast Mumuust ning nende elu üle otsustavast tujukast mõisaprouast kogu Liblikapüüdja trupile kohe meeldima. Gerassimi kehastamine polnud aga lihtne ülesanne.
„Mõtlesin tema olemuse ja loo üle päris kaua ja hakkasin tasapisi tunnetama nii tema jõudu kui ka abitust: ta ei saa ju end sõnadega teistele arusaadavaks teha ega end kaitsta,“ ütles Tanel Sakrits.
Lisaks Tanelile tunnustas žürii veel kaht Liblikapüüdja trupi liiget: Mihkel Schasminit parima meeskõrvalosa eest ja Joanna-Eliisa Servetit meeldejääva rollisoorituse eest.
Kõik klappis
Liblikapüüdja etteastega Riigifestivalil jäi rahule ka lavastaja Lianne Saage-Vahur.
„Esimest või peaaegu esimest korda elus julgen öelda, et tõesti hea asi sai. Kõik klappis, kõik plaanitu õnnestus realiseerida. Umbes sarnane tunne oli aastaid tagasi, kui „Libahundi“ lavale tõime,“ ütles Lianne. „Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et see lugu lapsi haaras, neile hinge läks. Seda vähem mõistan, miks seda teost kooli kirjanduse õppekavas enam pole.“
Rakveres kogetu põhjal avaldas Lianne arvamust, et kooliteatrite festivalidel hakkavad asjad taas õiges suunas liikuma.
„Keegi ei heida enam juhul, kui sa alkoholist ja narkootikumidest ei räägi, ette, et sa n-ö oma lugu ei räägi. Mina kaldun arvama, et kui noortega õigel ajal väärtkirjandusel põhinevaid n-ö suuri lugusid rääkida, siis polegi nendega alkoholist ja narkootikumidest kõnelda vaja, sest need probleemid neid ei ohusta.“
Liblikapüüdja trupp on oma 21 tegutsemisaasta jooksul riigifestivalilt korduvalt peapreemiaid ja laureaaditiitleid toonud. Vahepeal vaevasid juhendajat siiski kahtlused, kas ta ajab ikka õiget asja või kas ikka teab, mis asi see kooliteater üldse on.
„Nüüd tunnen, et maailmas on õnneks endiselt püsivaid väärtusi, et hea kooliteater on ikka eelkõige hea teater, ning et on tore olla õpetaja,“ ütles Lianne Saage-Vahur. „Olen oma laste üle hästi uhke ja väga tänulik inimestele, kes on mu ümber ja lähedal ning mind toetavad.“
Loorberitel puhata pole Liblikapüüdjal ka pärast võidukat Rakvere festivali aega. Eile käis kooliteatri noorim, II b klassi õpilastest koosnev trupp Puurmanis maakondlikul algklasside näitemängupäeval, VI b klassi trupp osaleb aga lavastusega „Okasroosike“ sel nädalavahetusel Põlvas toimuval keskastme kooliteatrite riigifestivalil. Lisaks sellele teevad kaks Liblikapüüdja näitlejat, Georg Sakrits ja Kertu Tutt kaasa laupäeval Alatskivil peetaval üleriigilisel vendade Liivide ja Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingule keskendatud etluskonkursil. Tuleval kolmapäeval, 20. aprillil saab aga Jõgeva publik kultuurikeskuses näha kõigi kolme Liblikapüüdja trupi tänavusi lavastusi.
i
RIINA MÄGI
