Põltsamaa lossihoovis tegutsevas Kesk-Eesti kunstigaleriis pART algas kevad kõrgelennuliselt: 1. aprillil avati seal haruldase kunstikülalise, Tel Avivis elava Tenno Pent Soosteri näitus “Unius phantasia”.
Kunstisõbrad, kes eelmisest lõigust Soosteri perekonnanime lugedes kulmu kergitasid, on õigel teel: tegemist on tõesti “tema enda”, st nimeka eesti kunstniku Ülo Soosteri (1924-1970) pojaga. Ülo Sooster tegi läbi stalinliku vangilaagri koledused ning asus pärast laagrit elama Moskvasse, kus kujunes avangardistlike vaadetega vene loomeintelligentsi üheks suunanäitajaks. Tenno Sooster (56) ongi sündinud Moskvas ning peale isalt päritud eesti vere voolab tema soontes emalt päritud juudi veri. 1990. aastal emigreerus ta koos ema ja oma perega Iisraeli, kus elab tänini.
Teeotsa kunstimaailma näitas Tenno Soosterile kätte tema isa. Ka isa sõprade ateljeedes on ta poisi ja noorukina joonistanud ja maalinud. Hiljem tegi ta läbi Goskino ehk NSV Riikliku Kinokomitee juures tegutsenud kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused animatsiooni alal ning töötas kümmekond aastat stuudios Sojuzmultfilm kunstnik-lavastaja ja animaatorina. Animatsiooni alal on ta tegev praegugi, ent rohkem selleks, et leib lauale teenida ning saada seeläbi võimalus oma ideid kunstis, eelkõige graafikatehnikates teostada.
Tenno Soosteri näituse märksõnadeks võiksid olla liblikad, kolbad, Paabeli torn ja mehed. Liblikaid kujutavad taiesed on ilmselt esimesed, mis näituseletulija tähelepanu hõivavad. Tegemist pole niisama ilupiltidega, vaid taiestega, millest tasub otsida ühiskonnaelule viitavat allegooriat. Ühel pildil murravad liblikad end näiteks võrgust (vangistusest, surutisest) välja vabadusse, teisel on aga kogunenud praepannile.
“Need pildid kõnelevad nn massiefektist. Suur mass võib liidrite kannul jõuda tõepoolest vabadusse, ent võib sattuda ka pannile,” ütles Tenno Sooster.
Seos lapsepõlvega
Liblikapiltidel on otsene seos tema lapsepõlvega. Isa tõi väikese Tenno suviti tihti Hiiumaale oma tädi juurde. Et mängukaaslasi lähikonnas polnud, jälgis tulevane kunstnik kusagil metsaservas tundide kaupa liblikaid, rohutirtse ja sitikaid või oja ääres kiile. Täiskasvanuna hakkas ta seda lapsepõlves lähedaseks saanud maailma joonistama. Peale liblikapiltide võib selle maailma mõju näha galerii pART tagumises saalis koha leidnud metsotinto tehnikas (see on üks sügavtrükitehnikatest) sarjas, mis kujutab palvetajaritsikat.
Tenno Sooster sõnas, et imetleb neid ammuseid looduseuurijaid, kes käisid pikkadel ekspeditsioonidel ning jäädvustasid seal nähtu joonistades: fotoaparaate siis veel polnud.
“Nad polnud ju kunstnikud, ent nad kujutavad taimi, putukaid ja muud äärmiselt täpselt, detailirohkelt ja tihti veel ristlõikeidki välja tuues. Sellised joonistused on mind palju inspireerinud,” ütles kunstnik.
Inspireerivalt mõjuvad talle ka vanad gravüürid ja ajaleheillustratsioonid. Neilt mõne atraktiivse kujundi leidnud, kopeerib kunstnik need arvutisse ja hakkab neist seal uusi pilte üles ehitama. Vormilt on need endiselt vanade gravüüride või lehepiltide sarnased, sisu võib olla aga üsna kaasaegne. Sisu ja vormi lahknevus tekitab intrigeeriva nihestatuse.
“Mulle meeldib pseudoajalooliste fantaasiate loomine,” ütles Tenno Sooster. “Suurema töö teen ma nende puhul ära küll arvutis, ent käin väljaprinditud tulemuse lõpuks ikka käsitsi üle, enamasti tušši kasutades. Mitme sedalaadi pildi keskmes on mul mehed. Tulevikus kavatsen sellistest mehi nende iseolemises või naljakates stseenides kujutavatest piltidest terve näituse teha.”
Mäng vanadelt gravüüridelt laenatud motiividega meenutab teatud määral seda, mida teeb animaator animafilmi tehes.
“Jah, siin on vist tõesti teatavad seosed minu põhitööga,” tunnistas Tenno Sooster. “Kui leian atraktiivse kujundi, hakkab see mu vaimusilmas varsti liikuma. Mul hakkabki nagu film silme ees jooksma.”
Isa kuulsus pole seganud
Teatav nihestatus on omane ka Soosteri graafikasarjale, mis kujutab mitmesuguste loomade kolpasid. Ühest küljest autor justkui estetiseerib neid ja valab väga väljapeetud vormi, samas kannab kolp ikkagi surma ja hävingu märki. Mõnele kolbale on lisatud ka nõukogulikku sümboolikat. Kui lisada, et Sooster noorema kolpade sari oli mullu Tallinnas Vaal galeriis väljas koos Sooster vanema vangilaagris joonistatud portreedega, on sõnad liigsed.
Ka piiblist tuntud Paabeli torn on motiiv, mis Tenno Soosterit inspireerib. Ühe Paabeli torni on ta “istutanud” vaatesse, mis tema Tel Avivi korteri aknast paistab. Torn on kujutatud udusemalt kui seda ümbritsevad kaasaegsed kõrghooned, ent torni juures askeldavad (samuti kaasaegsed) kraanad.
“Ma loodan, et meie Paabeli torn ehk Iisraeli riik ei jää pooleli, nagu Paabeli torn, vaid saab valmis ja jääb püsima,” ütles Tenno Sooster.
Kuulsate vanemate lastel pole lihtne, sest ikka heidab keegi neile ette seda, et nad on vanematest kehvemad, või seda, et nad on midagi saavutanud üksnes tänu vanemate kuulsusele.
“Mind pole isa kuulsus aidanud ega ka seganud,” kinnitas Tenno Sooster. “Isa looming on mul lapsest saati silme ees olnud. See on, piltlikult öeldes, mu verre imendunud ja silma sarvkestale salvestunud. Ka praegu tegelen palju tema pärandi uurimisega ja tema töödest näituste koostamisega. Seetõttu on loomulik, et olen siiani isaga mõttelises dialoogis. Mõnigi kord olen näiteks tagantjärele avastanud, et asi, mille arvasin ise välja mõelnud olevat, on mingil algelisel kujul olemas juba isa loomingus. Elaksin teatud määral justkui tema pooleli jäänud elu edasi,” ütles Tenno Sooster.
Tänavu 17. oktoobril möödub Ülo Soosteri sünnist 90 aastat. Sel puhul oli märtsikuus Moskvas Eesti saatkonnas näitus Ülo Soosteri ja tema Moskva mõttekaaslaste töödest. Oktoobris saab Hiiumaal näha Sooster vanema ning tema Tallinna ja Tartu sõprade töid, aasta lõpus tuleb aga Kumus suur Soosteri loomingu ülevaatenäitus.
Kui Tenno Sooster 1990. aastal Iisraeli läks, olid ajad küll juba muutumas, ent ta polnud sugugi kindel, et pääseb veel kunagi Moskvasse või Eestisse. Praegu käib ta Eestis mitu korda aastas ja räägib eesti keeltki päris ladusalt: väikese poisina Hiiumaal “putukajahti” pidades ei kõnelnud ta seda üldse. Hiiumaalt on, muuseas, pärit ka Tenno Soosteri teine eesnimi Pent: tema isa Ülo oli pärit Käina vallast Pendi talust.
Näitusi on Tenno Soosteril Eestis olnud päris palju, ent senini on ta oma loomingut näidanud enamasti Tallinnas, Tartus või Hiiumaal. Galeriid pART soovitasid talle tema Eestis elavad tädid, kes Põltsamaal käies sellest näitusepaigast vaimustusse sattusid. Tenno Soosteri näitus jääb avatuks 8. maini.
i
RIINA MÄGI
