Kui peate libeda kõnnitee või katuselt kukkunud jääpurikate tõttu töölt eemale jääma ja lisaks ise ka ravikulusid tasuma, saate tekkinud kahju sisse nõuda kõnealuse kinnistu või ehitise omanikult.
Igal aastal saab liuväljana libedatel kõnniteedel kukkudes viga märkimisväärne hulk inimesi. Lisaks on ette tulnud ka juhtumeid, kus üle räästa turritav jääpurikas on mõnele jalakäijale pihta kukkunud. Tulemuseks on olnud lühemaks või pikemaks ajaks töölt eemalejäämine ning saamata jäänud töötasu. Vahel on kannatanul endal tulnud kanda ka osa ravikulusid, kui näiteks haigekassa pole taastusravi kinni maksnud. Nende kulude enda kanda võtmine pole aga mõistlik ega ka õiglane, sest maja- või kinnistuomaniku kohustus on hoida teed käidavad ning ehitised möödujatele ohutud.
Vastavalt ehitusseadusele vastutab ehitise ohutuse eest omanik, kes on kohustatud koristama katuselt üleliigse lume ning eemaldama jääpurikad, et need ei saaks möödakäijaid vigastada. Koristustööde ajal tuleb ohtlikud kohad piirata ajutiste tõketega, kuid need ei vabasta majaomanikku kohustusest purikad eemaldada. Enamike omavalitsuste heakorraeeskirjad näevad ette, et kinnistu omanik on kohustatud lumest puhastama ka kinnistuga külgneva kõnnitee sõltumata sellest, kellele selle alune maa kuulub.
Õnnetuse korral tuleb fikseerida juhtunu asukoht
Kui saate libeda tee või katuselt kukkunud jääpurikate tõttu viga, on hilisemate vaidluste vältimiseks ja kahju tõendamiseks oluline fikseerida juhtunu asukoht. Selleks tasub helistada kiirabisse ja munitsipaalpolitseisse, raskemate vigastuste korral tuleb kindlasti pöörduda ka politsei poole. Samuti on kasulik juhtunut pealt näinud tunnistajate olemasolu, kellelt tasub võtta kontaktandmed. Paha ei tee ka fotod üle katuseserva rippuvatest jääpurikatest või lähivõtted libedast kõnniteest. Kui asukoht pole fikseeritud, võib kinnistu või ehitise omanik hiljem väita, et õnnetus ei juhtunud tema maja või maatüki juures. Kahju tõendamine on aga kahju sissenõudja ülesanne.
Järgmisena on oluline saada meditsiiniasutuselt tõend tekkinud tervisekahjustuste kohta. Raskemate juhtumite korral saab selle haiglast, kergemate õnnetuste korral oma perearstilt või traumapunktist. Seejärel tuleb välja selgitada kinnistu või ehitise omanik. Seaduste ja heakorraeeskirja täitmise kohustuse osas ei mängi mingit rolli, kas omanik on eraisik, juriidiline isik või kohalik omavalitsus ise.
Eelistage kirjalikku kahjunõuet ja määrake tähtaeg
Kui vigastuse tõttu saamata jäänud töötasu, tasumisele kuuluvad ravisummad ning muud kulud on selgunud, tuleks kahjunõue kirja panna ning koos tõendusmaterjaliga õnnetuse süüdlasele saata. Kindlasti ei tohi saata õnnetuse asukohta, tervisekahjutuste ulatust ja muid asjaolusid fikseerivaid originaaldokumente, vaid ainult koopiad. Pretensioonile tuleb lisada kannatanu või tema esindaja kontaktandmed ja määrata mõistlik, näiteks 2-nädalane tähtaeg nõudele vastamiseks. Et poleks võimalik apelleerida kahjunõude kaotsiminekule, on mõistlik see teele panna tähitud kirjaga.
Kui süüdlane tähtajaks tagasisidet ei anna, võib saata uue pretensiooni, milles on selgelt kirjas järgmisel sammud. Üsna tavapärane on kirjutada, et nõude määratud tähtajaks tähelepanuta jätmisel pöördub kannatanu oma õiguste kaitseks kohtusse. Muidugi võib kohtutee jalge alla võtta ka kohe, kuid tavaliselt on lihtsam, kiirem ning tihti ka soodsam jõuda kahjuhüvitises kokkuleppele läbirääkimiste teel. Kui aga kinnistu- või majaomaniku reaktsiooni ei järgne või kohtuväliselt kokkulepet ei saavutada, on ainsaks võimaluseks nõuda libedusest või purikatest põhjustatud kahjude eest kompensatsiooni kohtu kaudu.
iii
MAIKO KALVET, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
