Majanduskasv Eestis aeglustus kolmandas kvartalis 0,4 protsendile. Tegemist oli ootuspärase protsessiga, sest välisnõudlus ei ole vahepeal näidanud vähimaidki elavnemise märke, vaid on kolmandas kvartalis kogu maailmas, eriti aga eurotsoonis letargiasse vajunud. Euroala majandus kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ning oli samas 0,4 protsenti allpool eelmise aasta taset. Eelmises kvartalis oli veidi kiirem majanduskasv ning seega võtsid kolmanda kvartali numbrid elavnemisoptimistidel veidi hoogu maha.
Mureliku pilguga vaadatakse eriti Saksamaa majanduse aeglustumisele, kellel on juhiroll eurotsooni majanduses ning kelle käekäigust sõltub näiteks ka Rootsi väljavaade. Samas oli Eestile lähemate riikide käekäik üsna positiivne. Soomes jätkas majandus ka kolmandas kvartalis paranemist ning Läti paistab silma Euroopa ühe kiirema majanduskasvuga, seda nii eelmise kvartali (1,2 protsenti) kui ka eelmise aastaga võrrelduna (3,9 protsenti).
Ka Eesti majanduskasv oli võrreldes eelmise kvartaliga positiivne (0,4 protsenti), mis on tegelikult selle väga väikese majanduskasvu numbri taga peituv hea uudis. See märgib pöördepunkti, mil aasta esimeses pooles kestnud langus on asendunud tõusuga. Eeldatavalt jätkub tõus ka neljandas kvartalis, kui naaberriikide positiivne dünaamika peaks jätkuma. Aastat kokkuvõttev majanduskasvu määr saab siiski ilmselt olema tagasihoidliku 1 protsendi ümber, oma prognoosi jätame endiselt 1,3 protsendile.
Majanduskasvu peamiseks piduriks oli kolmandas kvartalis ehitussektor ning peamiseks veduriks jaekaubandus. Kumbki ei tulnud ilmselt kellelegi üllatusena. Samad trendid jätkuvad tõenäoliselt ka lähiajal.
Euroala letargiline majandus avaldab deflatsioonilist survet tarbijahindadele. Oktoobris oli euroala inflatsioon alanenud 0,7 protsendile. Seejuures on praktiliselt olematu inflatsiooniga ka meie lõunanaabrid Läti ja Leedu. Eestis on samuti inflatsioon väljast sissetoodud odavamate kaupade mõjul märgatavalt väiksemaks vajunud, kuid on siiski üks eurotsooni kõrgemaid oma 1,5 protsendilise tasemega oktoobris. Üks peamistest hindade alanemise põhjustest tuleneb naftahinna langusest maailmas, mis toob ühtlasi alla ka gaasi- ja küttehinnad. Teine märgatav hindade alanemine on septembris ja oktoobris toimunud sideteenuste ja hariduse osas. Ka toidu hinnatõus on taltunud märksa rahulikumaks, kui see oli eelmisel aastal. Kahe viimase kuu oodatust kiirema teenuste hinnalanguse tõttu jääb aasta inflatsioon kokku tõenäoliselt veidi madalamaks seni prognoositust – 2,9 protsenti varasema 3,2 protsendi asemel. Alanev inflatsioon neljandas kvartalis pakub veidi tuge nii tarbimisele kui ka majanduse reaalkasvule laiemalt.
Visalt, aga järjekindlalt avaldab aeglustunud majanduskasv üha suuremat mõju ka tööturule. Arengud tööturul kulgevad üsna ootuspäraselt. Kolmandas kvartalis langes töötuse määr marginaalselt — 8 protsendile teise kvartali 8,1 protsendilt. Hõive kasv aeglustus eelmise aasta baasilt 1,1 protsendile (eelmises kvartalis 3,3 protsenti). Edaspidi ootame jätkuvat hõive kasvu pidurdumist ning tööpuudus prognoositavalt enam järgmistes kvartalites ei vähene.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
