Söödava maakonna kaardi valmistamise idee tuli maavanemal siis, kui ta suvisel Assikvere külapäeval nägi, kuidas Halliku Hariduse Seltsi naised Elva huviala- ja kultuurikeskuse Sinilind kodunduse ja kombeõpetuse ringi juhendaja Siiri Puhalaineni näpunäidete järgi leivast ja muust suupärasest tükikese oma koduküla valmis tegid.
“Leppisin sealsamas Siiri Puhalaineniga kokku, et vabariigi aastapäeva eel tuleb ta Jõgevale ja aitab leivast valmis teha maakonna kaardi,” ütles Aivar Kokk.
Sellise mastaabiga leivataiest polnud ka Siiri Puhalainen varem teinud: senini olid musta leiva söömise propageerimist oma missiooniks pidava kodundusõpetaja juhendamisel valminud mitmel pool Eestis leivast talud ja külafragmendid. Ent idee oli intrigeeriv ning Puhalainen tuli Jõgevale. Ka vabatahtlikke polnud abilisteks keeruline leida: söödavat kaarti tegema tuli ühtekokku ligi nelikümmend Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli õpilast ning külaseltside liiget.
Leivataiese valmistamiseks varuti 120 leiba, 20 kg võid, kilode kaupa juustu, vorsti, sinki, pasteeti ja kala, sadakond muna, kurki-tomatit, maitserohelist ja palju muud. Suurem osa materjalist ? leib ja munad välja arvatud ? saadi soodsa hinnaga oma maakonna ettevõtetelt.
Ligemale kümneruutmeetrise taiese ilmestamiseks ehitati üles leivast ja võietest koosnevaid kirikuid, linnuseid, mõisaid, voori jms. Isegi rong pandi leivakoorikutest meisterdatud raudteele sõitma ja Jõgeva külje alla tehti sordiaretuse instituudi erksavärvilised põllulapid. Jõed-järved tehti tarretatud kurgimahlast.
“Aluseks võtsime maakonna turismikaardi, millel välja toodud iga piirkonda enam iseloomustavad objektid,” ütles maavanem. “Minu lisatingimus oli, et Peipsi ääres peab seisma Kalevipoeg, Siimustis savipott ja Põltsamaa külje all monument “Tee Olümposele”.”
Nii see ka tehtud sai. Ning ühtekokku nägi leivataies muljetavaldav välja ja maitses selle juures üllatavalt hästi, nii et sisu polnud vormile sugugi ohvriks toodud.
“Meie õpilased olid leivast maakonna meisterdamisest igatahes vaimustuses,” kinnitas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kutseõpetaja Anneli Arro.
“Tuleva-aastaseks vastuvõtuks on mul uus idee juba olemas, aga selle jätan ma enda teada,” ütles maavanem. “Aga leivast maakonda teeme kindlasti kusagil veel: maakonna kaardi kujuline korralik vineeralus tahab ju edaspidigi kasutamist.”
Kui leivakunsti Eestimaal edasi harrastatakse, siis polegi ehk karta, et lihtne must leib, mis meid läbi orjaaja ja okupatsioonide iseseisvusse välja tõi, tulevikus hamburgerile alla jääb.
RIINA MÄGI
