Ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus 1982. aasta detsembrinumbris oli muu hulgas juttu sellest, kuidas Oskar Lutsu nime kandvas Palamuse keskkoolis on 1972. aastast alates igal sügisel peetud töö ja leiva austamise pidu “Leib ja lilled”. Ehkki ajad ja olud on vahepeal kardinaalselt muutunud, leiab sama nimega sündmuse ka tänase Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi kalenderplaanist. Tänavune pidu leidis aset möödunud reedel.
Aastakümneid tagasi oli see, et maalapsed suvel kodumajandis jõukohast tööd tegid, üsna tavaline: kõblati söödapeedivagusid, käidi heinal jne. Sügisel aitasid õpilased aga otse loomulikult majandi kartuli üles võtta. Lisaks sellele oli lastel veel kohustus töötada teatud päevad kooliaias ning koguda vanapaberit ja kohaliku apteegi tarvis ravimtaimi. Et kõigist neist töödest natuke teistsuguses õhkkonnas kokkuvõtteid teha ning preemiaid ja tunnustust jagada, otsustatigi Palamuse koolis 1972. aasta sügisel korraldada leiva ja töö austamise õhtu “Leib ja lilled”.
Peo idee autoriks võib nimetada kooli toonast pioneerijuhti Marika Tekkelit, ent rohkesti mälestusi sellest iga-aastasest sündmusest on ka Lea Isotammel, kes just 1972. aastal Palamusele matemaatikaõpetajaks tuli ning hiljem pikka aega ka kooli- ja klassivälise töö organisaatori ehk tänapäeva mõistes huvijuhi ametit pidas.
Lea Isotamme sõnul algas “Leib ja lilled” õhtu alati hiigelleiva saali toomise ja lahti lõikamisega. Leib lasti küpsetada Jõgeva leivakombinaadis. Kui Lea sinna oktoobrikuus helistas, siis sealsed inimesed juba teadsid: ahhaa, Palamuse koolil on jälle suurt leiba vaja.
“Tüdrukute silmis oli leiva saalitooja roll väga ihaldusväärne,” meenutas Lea Isotamm. “Leiva sissetoomise hetk oli aga lausa pühalik. Pühalikud hetked on väga suure kasvatusliku mõjuga. Neid ei pea olema palju, aga päris ilma nendeta ei saa.”
Pühalikku meeleolu tekitasid ka saalis süüdatud küünlad ja kirjandusõpetaja Evi Lestali koostatud luulekompositsioonid: sõnal oli töö austamise pidudel suur roll. Veel kuulusid nende õhtute juurde pikka aega leivateemaline viktoriin ja nunnukonkurss. Nüüd on nunnukasvatajatel tekkinud uus väljund: nad saavad osaleda Suure Paunvere Väljanäituse ekspositsioonis.
Leiva austamise peo korraldajaks on traditsiooniliselt kaheksas klass (varem seitsmes). Tavaliselt on see sellele klassile ka esimene ülekoolilise ürituse korraldamise kogemus.
“Mäletan aega, mil mu oma klass kaheksandasse jõudis ja “Leib ja lilled” õhtut korraldama pidi hakkama,” ütles Lea Isotamm. “Kui lastelt küsisin, et kes siis õhtu korraldamise eest vastutab, vastas Evelyn Merusk, praegune Palamuse kooli huvijuht, rahulikult: “Mina”. “Ja mis ülesanne minul on?” küsisin edasi, ja sain teada, et pean tooma ämbri, kulbi, mahla ja suhkru. Siis sain aru, et minu töö selle klassiga on enam-vähem tehtud: nad saavad ise kõigega hakkama. Aga ma olin selle nimel ka viiendast klassist alates tööd teinud!”
Kooli tunnusüritus
Vanu aegu aitasid möödunud reedel meenutada ka kunagine “Kevade” kolhoosi esimees Jaan Koll ning Palamuse kooli vilistlased Hele Kull ja Kuuno Lille. Helest on nüüdseks saanud Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist, Kuunost Palamuse gümnaasiumi direktor. Jaan Koll tõi kaasa ka kingituse: sellesama alguslõigus mainitud ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus numbri. Ta oli selle alles hoidnud, ent mitte sellepärast, et ta ise esikaane pildil leiba lahti lõikab, vaid sellepärast, et leivaaustamispeo traditsioon on tema arust üks väärt traditsioon olnud.
““Leib ja lilled” õhtu on nagu Palamuse kooli tunnusüritus,” kinnitas ka Hele Kull. “Sellist pidu ei peeta kusagil mujal või pole seda vähemasti peetud nelikümmend aastat järjest.”
Kuuno Lille tunnistas, et tänapäevane “Leib ja lilled” õhtu on algsest traditsioonist üsna kaugele läinud: töö ja leiva austamise õhtust on saanud lihtsalt sügispidu.
“Mulle on vahel tükkinud pähe ketserlik mõte, et äkki oleks aeg otsad kokku võtta, aga nähes, kuidas seda pidu oodatakse, läheb mõte kähku jälle peast,” ütles koolijuht. “Teistest koolidest tulnud õpilased on, tõsi küll, algul segaduses, kui vanemad olijad juba varakult elevile lähevad ja mingist müstilisest “Leib ja lilled” õhtust rääkima hakkavad, ent peatselt saavad neistki selle sündmuse fännid.”
Stiilselt krimpleenis
Vanade aegade meeldetuletamine leidis tegelikult aset alles siis, kui tänavune pidu lõppenud oli. Peo ajal istusid kõik neli mälestusi vestnut žüriilaua taga, kus neil tuli hinnata 5.-12. klassi võistkondade ja õpetajate võistkonna mitmesuguseid oskusi. Näiteks tuli kõigil katta isuäratav laud, millel aukohal oleksid leivatoidud, meisterdada taimsest materjalist lauakaunistus, kanda ette omaloodud laul, mis pühendatud ürituse “Leib ja lilled” 40. sünnipäevale, ning parodeerida mõnd 1970. aastate popansamblit või artisti: lähtuvalt “Leib ja lilled” sünniaastast, oligi pidu korraldatud 1970. aastate stiilipeona.
Kui pärisin oma lauanaabritelt, Palamuse kooli naisõpetajatelt, kust nad küll kõik need stiilsed ja originaalsed krimpleenkleidid välja “kaevasid”, vastasid nad, et emadelt, tädidelt ja vanaemadelt ning kaltsupoodidest. Ehtsaid seitsmekümnendate tualette võis näha õpilastegi seljas.
Mis Playback-šõusse puutub, siis selleks aitab tänapäeval valmistuda internet: YouTube’is on vanade bändide muusikavideoid jalaga segada. Ehkki kõik olid suure töö ära teinud ja vahva šõu kokku pannud, ajas publiku vist kõige enam “pöördesse” Ivo Linna noorpõlvehitt “Julge laul” viienda klassi esituses. Jumal tänatud, et Linna ise seda mõõgavõitluse ning purjeka- ja kardisõiduga etendust ei näinud — ta oleks naeru kätte suisa surra võinud.
“Ehkki pidu on nüüd tõesti teistsugune, jättis see samas igati hea mulje, eriti tänu sellele, et noored ei läinud nalja tehes labaseks,” ütles Lea Isotamm. “Tore oli ka see, et õpetajate võistkond kõiges kaasa lõi: lapsed oskavad seda väga hinnata.”
“Palamuse koolis on alati andekaid lapsi olnud ja teisiti pole see ka praegu,” lisas Hele Kull.
Mõlemad kiitsid ka kaheksandat klassi eesotsas klassijuhataja Sirje Kiisiga, kes pidu ette valmistades suure töö ära olid teinud. Ühest küljest uurisid nad põhjalikult 1970. aastate elu-olu ja kultuurinähtusi, teisalt püüdsid luua sidet “Leib ja lilled” algsete traditsioonidega. Nii taastasid nad ka leiva piduliku sissetoomise tseremoonia peo alguses. Leib oli kooli koka Maire Kolli küpsetatud. Koduleiba, autoriks matemaatikaõpetaja Eha Kuld, sai maitsta ka pedagoogide lauas. Nii et olgu laste töötegemisega kuidas on, aga kodus leiva küpsetamine on praegu isegi suuremas aus kui nelikümmend aastat tagasi.
“Kartsin alguses pisut, kas lapsed tajuvad leiva saalitoomise hetke pühalikkust ja oskavad vastavalt käituda, aga mu kartus osutus asjatuks,” ütles Sirje Kiis.
“Kui lapsi kooli ikka jätkub, siis võiks “Leib ja lilled” teist nelikümmend aastat veel toimuda,” arvas Jaan Koll.
“Leib ja lilled”
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi igasügisene pidu, mida on korraldatud alates 1972. aastast
Algselt nimetati seda töö ja leiva austamise peoks, nüüd lihtsalt sügispeoks
Laudadega peol osalevad kesk- ja vanema astme õpilased
Tänavuse peo teemaks olid 1970. aastad ning seal võisteldi lauakatmises, taimmaterjalist lauakaunistuste loomises, sünnipäevalaulu laulmises ja 1970. aastate popartistide parodeerimises.
Tänavuse peo parimateks kuulutati keskastmes 7. klass ja vanemas astmes 10. klass. Õpetajate võistkond oli parim õpetajate vanuserühmas
i
RIINA MÄGI
