Sulev Nõmmik, “Minu elu tsunftis”
i
Raamatut, mis alles käesoleva aastanumbri sees trükivalgust nägi, hakati kirjutama enam kui kolmkümmend aastat tagasi ja autor on paraku juba kakskümmend aastat manalamees.
Selle eest aga, et need muheldes meelde jäetud ja üles tähendatud elupildid üldse trükki jõudsid, tuleb lugejail tänada Raimo Aasa, kes ise tänab leiu eest oma jäärapäisust ja hoidlikku meelt.
i
Tõid arhiivi koju
Sulev Nõmmiku reportaaži olnust, nagu autor oma kirjatööd ise nimetanud on, tõi suure äraviskamistuhina eest oma koju pakku just nimelt Raimo Aas, kui talle ja nooremale Ralf Parvele korraldus anti seoses Eesti Raadio Rameto toimetuse likvideerimisega ruumid rämpsust (!) puhastada.
See juhtus Aasa mäletamist mööda eelmise sajandi üheksakümnendate alguses. Kui ta Eesti Raadio tollastele juhtidele mainis, et ehk võiks midagi sellest “rämpsust ja prahist” raadio arhiivi sobida, sai ta kategoorilise äraütleva vastuse. Nii vedas naljamees Valdo Pandi, Esko Tasa, Toivo Tootseni, Priit Aimla ja paljude teiste saadete stsenaariumid, kuuldemängud jne oma koju garaaži, et neid sületäiehaaval tuppa tassida, läbi lugeda, sorteerida, kaustadesse köita.
Nende mitmete tuhandete lehekülgede seast leidiski Aas Sulev Nõmmiku raamatu käsikirja, mida, nagu selgus, oli juba meeleheitlikult otsitud, sest autori lähedased olid selle omaaegsest sünnist teadlikud. Fragmente kirjatööst oli siin-seal avaldatud, sealhulgas ka 2011. aastal Gerda Kordemetsa ja Anne Tuulingu koostatud raamatus “Sulev Nõmmik: “Kui näeme, siis teretame””, kuid kogu käsikiri jõudis kärpimata kujul ja Mari Karlsoni toimetusel kaante vahele alles tänavu.
i
Elutruud elupildid
Nõmmiku mälestusteraamatut ei saa kindlasti panna ühe “sordi alla” kõigi taolistega, mida viimasel ajal ilmub kui saelaudu Vändrast, “tsunftilugu” on neile vaid kaugelt sugulane. Siit ei leia kuigi palju konkreetseid aja- ega kohamäärusi, pole ühtki nime, vaid tinglikud pseudonüümid (Tenor, Kontsertmeister jne), aga ometi hakkab lugeja silme ees jooksma filmilint, kus inimesed oma ajas ja kommetega ehedalt näha-kuulda. Praeguse “itindusest” sõltuja peas sünnib mõte, et autori kõrvade vahel pidi küll üks isesorti kõvaketas olema, mis nii palju elupilte elutruult ja ilmekalt salvestas ja lood ka huumoriprismasse käänas.
i
Stiilinäide estraadiartistide bussireisilt, ühelt tuhandetest. Teel oldi kahe bussiga, sündmused ja dialoogid arenesid tagumises sõidukis.
i
…miski või keski jookseb nõmeda järjekindlusega eelsõitva masina kõrval. Jookseb või sõidab või lendab või laperdab?.
i
“Jänes? Ei ole!…. Kits?”
“Näe, helendab?…. Keravälk?
“Ei ole! Keegi jäi maha ja tuleb nüüd siiapoole?”
“Anna signaali! Anna signaali!”
Püüdsime vedajale järele jõuda, asja selgitama minna, andsime gaasi ja istusime totsti! nagu ehmunud hobune tagajalgadele maha. Need, kes esiklaasi juures imeasja arutanud olid, jäid kõik õhku rippuma.
Tuli välja, et see ees lennanud loomake oli meie bussi tagumine ratas.
i
Tänulik pisarate ja naeru eest
Meenutused koloriitsetest tsunftikaaslastest ehk kolleegidest- estoonlastest on läbinisti heatahtlikud, pole seal tunda kadeduseohakat ega kibestumisesappi. Ei unustata ka oma äpardusi.
Nii on paberile saanud lugu, kuidas autor Tallinna vanalinnas enda poole üht võõrast meest näeb tulevat, nägu naerul ja käed kallistamisvalmis. Püüdes meeleheitlikult meelde tuletada, millisest eluloo peatükist tuttavad ollakse, sirutab temagi naerunäol käed kallistamiseks vastu… ja siis selgub, et rutati tema selja taga sammunu suunas!
Andeka mehe elukreedo, kes oma stsenaariumide ja lavastuste eest pigem piitsa kui präänikut pälvis, kelle tänaseks vaieldamatute šedöövrite hulka arvatud tööde kohta autori eluajal mõnikord nii õelalt öeldi, et tegija pisaraid varjata ei suutnud, on aga kirjas raamatu viimasel leheküljel. Mõned viimased laused sealt.
“Mu elukutse on tunda inimesi. Loomulikult ei tunne ma neid lõpuni. Ja ikkagi tahan paljudele nendele, just nendele, kellega koos on ühte jalga astutud, öelda tükk lihtsat tänu pisarate ja naeru eest! Ons inimeses miskit suuremat kui pisarad või naer?”
i
KAIE NÕLVAK
