Tartus toimus 9. „Lehesaju muusika“ festival, mis kandis algusaegadel nime vene autorilaulu festival. Tõsi on, et siiani lauldakse sel muusikasündmusel peamiselt vene keeles ja autorid ka loovad enamasti vene keeles. Tänavusel festivalil esitati laule ja poeesiat siiski rohkem kui viies keeles.
Esimest korda selle festivali ajaloos läks publikupreemia nii-öelda väljapoole vene kogukonda – selle sai eesti muusik Silver Sepp.
Nagu nimigi ütleb, esitab autor oma loomingut. Sageli see nii ongi. Autorite hulgas on nii neid, kes kirjutavad oma tekstid ja muusika ise ning seda ka esitavad, kui neid, kelle loominguks on värsid teise helilooja muusikale või muusika mõne tuntud või tundmatu poeedi tekstile. Ja loomulikult esitavad nad ka oma žanri klassikute, näiteks Bulat Okudžava või Vladimir Võssotski loomingut.
Laiale publikule avatud kontserte oli seekord kaks. Festivali ametlikul avamispäeval astusid kõik osalised üles kolme lauluga ning publik valis neist viis järgmise päeva kontserdile, mille kulminatsiooniks oli publikupreemia üleandmine.
Viietunnine kontsertmaraton
Esimesel kontserdil Tubina saalis oli esinejaid 19 ja see kujunes viietunniseks kahe vaheajaga maratoniks. Kontserti alustas festivali viimane aukülaline Roman Lankin Tomskist. Viimane sellepärast, et festival kavatseb oma tavasid muuta ning enam kedagi eraldi esile ei tõsta. Sest kõigi esineda soovijate tase on sedavõrd kõrge.
Nagu juba öeldud, oli publikul võimalus valida enam meeldinud artist, viis enim hääli saanut astusid üles ka pühapäeval. Teisele kontserdile kutsuti esinema duett Aljona Dihtijevsakaja ja Aljona Pilnikova Minskist, moskvalane Dmitri Kurilov, armeenlane Stepan Gantralyan-Tashchyan Berliinist, Evgeni Malinovsky Poolast ja Eesti muusik Silver Sepp. Festivali teist, lõppkontserti alustasid moskvalanna Olga Garina ja Irina Kolesnikova Samaarast Olga Garina jutustuse „Vanaema“ lavaversiooniga.
Artistide etteaste lõpetas Silver Sepp, pannes peamiselt venekeelse ja vene rahvusest publiku, kellest suur osa oli kohale sõitnud mitmest maailma otsast, üksmeelselt tema eesti regivärsil põhinevaid laule kaasa laulma.
„„Lehesaju muusika“ festivalile jõudsin Tartu autorilauljate seltskonna kaudu – Juhani Jaeger soovitas mind. Ei olnud mitte midagi sellest festivalist enne kuulnud, aga ma ei ole väga kaua Tartus elanud ka. Oli väga suur üllatus, kui kohale läksin ja nägin, milline suur, rahvusvaheline pidu see on,” rääkis Silver Sepp.
Tema sõnul oli väga tore publik. „Sellist tähelepanuvaikust saalis olen mõnikord tajunud suurte artistide Bob Dylani või Võssotski kontserdisalvestusi kuulates. Võimas vaikne kaasaelamine. See oli nii vägev, et sinna midagi ootamatut pakkuda oli suur rõõm, ja et see rahva kaasa tõmbas…
Olen identifitseerinud ennast autori-lauljana. Kui ma pärast Viljandi kultuuriakadeemiat endale kitarri ostsin, sain aru, et see on vahend, mille läbi oma lugu rääkida või otsida. Tunnen, et on justkui mingi pärimusliin Siuru ajani või ärkamisajani välja. Mitte küll autorite-lauljate, vaid Eesti poeesia kaudu. Eesti tugev luulearmastus on justkui sellesama autorilaulu osa. Minu jaoks on lihtsam suhestuda inglise keele vahendusel ameerika autorilauluga. Võssotski fenomeni ja venekeelse autorilaulu sügavusteni pole võimalust olnud jõuda. Selle festivali kogemus viis mind sellele lähemale. Festivalil tekkis palju põnevaid kontakte.“
Laly Mardaleishvili rääkis Vooremaale, et tema on kõige esimesest „pilootfestivalist“ alates osalenud kuulajana ja hiljem juba ise kaasa löönud vabatahtliku abilisena. „Festivali publiku toob ikka jälle tagasi kõigepealt Tartu, mis on suurepärane linn. Algul tundub väike, aga kui ringi vaadata ja atmosfääri tunnetada, on võimatu Tartut mitte armastada. Festival on omasuguste hulgas üsna erandlik, seda eristab hea vene keel, hea muusika ja väga palju igasugust esteetikat,” sõnas Mardaleishvili.
Iga aastaga paremaks
„See ei ole loomulikult popmuusika, mida kõik kuulavad. Need, kellele on lähedane autorilaulu žanr, ei mõtlegi selle üle, mis keeles lauldakse, ehkki poeesial ja tekstil on selles siin loomulikult väga suur roll. Festivali publik, need, kes on kord käinud, tulevad võimalusel ikka jälle tagasi.
Ja nende hulgas on olnud ka Jõgevamaa inimesi. Noorteprojektiga on varasematel aastatel käinud siin Mustvee gümnaasiumi õpilased autoritega kohtumas ja osavõtjate hulgas on olnud ka ajalehe Peipsirannik toimetaja Fjodor Maspanov.”
Festivali hing Ljudmila Mesropjan selgitas, mil moel ta otsustab festivali õnnestumise üle.
„Alates 2011. aasta festivalist tulevad mu juurde meie külalised ja räägivad, et see festival tuli palju paremini välja kui eelmine. Ja nii igal aastal. Ka kaheksanda festivali külalised rääkisid, et see on kõige ägedam. Nüüdki, juba festivali ajal ja pärast seda patsutatakse õlale ja öeldakse, et see oli kindlasti kõige parem. See tähendab, et kõik õnnestus, tuli hästi välja.
Ma olen väga tänulik oma meeskonnale selle raske töö eest – nad kõik armastavad üksteist ja seisavad kindlalt mu selja taga.
Olen tänulik meie külalistele, kes kaunistasid oma kohaloleku ja loominguga meie festivali, ning kunstnikele, kes annetasid oma töid kingitusteks ja auhindadeks, kõigile meie Tartu sügisballaadi kuulajatele ja austajatele.”
ANDRA KIRNA
