Taani kunstniku Lars Wintheri nimi kõlab üsna talviselt, ent tegelikult on tema naivistlikud maalid toonud Jõgevale Betti Alveri muuseumi suviselt värvirikka ja muretu meeleolu. Lars on kunstnik, kelle aju töötab kui Rubiku kuubik ja kes paneb oma maalid kokku justkui legoklotsidest.
Lars Winther (56) elab Põhja-Taanis Aalborgis ja on kunstis iseõppija. Maalimisega on ta tegelnud veidi üle kümne aasta ning loonud suveräänse mõtlejana endale selles valdkonnas oma reeglid. Ta eirab teadlikult seda, mida klassikaline kunstiõpetus kompositsiooni, perspektiivi, valguse ja varju jne kohta ütleb.
Taani kunstiajaloolane Maria Stensgaard Poulsen on Lars Wintheri maalide kohta kirjutanud järgmist.
“Wintheri palett koosneb põhivärvidest: punasest, kollasest ja sinisest, maalide taust on enamasti must. Ta komponeerib maalidel esinevaid detaile nii, et moodustuksid keerulised visuaalsed maastikud, mida hoiavad koos elementaarsed geomeetrilised kujundid nagu ring, ruut ja ristkülik. Lars Winther soovib näidata meile tuttavat maailma tavapäratu ja ootamatu nurga alt.”
Aalborgis tegutseva Utzoni keskuse (see on nime saanud kuulsa arhitekti Jorn Utzoni järgi) direktor Lasse Andersson on Lars Wintheri aju kohta öelnud, et see toimib nagu Rubiku kuubik. Nii sai ka tema Eestis eksponeeritav näitus “Põhjamaade meeleolud” alapealkirjaks “Rubiku kuubiku naivism Taanist”.
Jõgeva näituse avamisel (see leidis aset möödunud teisipäeval) demonstreeris kunstnik oma mobiiltelefoni näitel, et eset võib igapidi keerata, ilma et selle olemus ja funktsioon muutuksid. Sama lugu on Lars Wintheri sõnul tema maalidega: need võib üles riputada mistahes asendis, ilma et nende mõte või väärtus kaotsi läheksid. Kahe kõige suurema näitusetöö kohta ütles Lars, et need kuuluvad 16 maalist koosnevasse sarja, mis on praegu veel pooleli. Kui kõik pildid valmis saavad, on neid võimalik eksponeerida 4 294 967 296 eri kombinatsioonis (arvesse on võetud ka seda, et iga pilt võib olla neljas eri asendis).
“Kui vaadata iga kombinatsiooni ka vaid ühe sekundi, kuluks kõigist võimalustest ülevaate saamiseks ligemale 137 aastat,” ütles Lars.
Piire ületades
Tema arvates on n-ö tavalist kunsti igav teha. Selle asemel tuleb pingutada, et traditsioonilise kunsti piirid saaksid ületatud. Lars armastab näiteks loomi (lehmi, hobuseid) maalida mitte ainult traditsioonilises külgvaates, vaid ka pealt- ja altvaates. Veel meeldib talle piltidesse igasuguseid lugusid peita. Nagu enamiku taanlaste jaoks, on ka Larsi jaoks olulised tema kaasmaalasest autori Hans Christian Anderseni muinasjutud. Neist ajendatud pilte võib näha ka Betti Alveri muuseumis.
“Tegin mõned aastad tagasi ka üksnes Anderseni-teemalistest piltidest koosneva näituse, aga arvan, et nüüdseks olen leidnud tema lugudele adekvaatsema visuaalse vormi,” arvas Lars.
Praegu Jõgeval eksponeeritavad tööd olid tänavu juulis üleval Viljandis Kondase keskuses, mis on Eesti kõige naivismisõbralikum kunstiasutus: keskusele nime andnud Paul Kondas oli ju üks meie tuntumaid naiviste. Winther pakkus oma töid Kondase keskusele ise: tal elab üks tuttav Tartus ja enne tollele külla tulekut uuris ta järele, kas tal oleks siinmail võimalus ka oma kunsti näidata. Kui Larsi pildid Viljandis maha võeti, pakkus Kondase keskus neid omakorda Alveri muuseumile. Ja Lars Winther ei pidanud paljuks ka siinse näituse avamisele kohale lennata.
“Kui sain Larsilt kirja sooviga oma maale Kondase keskuses näidata, siis kerisin lahti tema kodulehekülje ja läksin kohe elevile, sest seal näha olevad tööd tundusid väga erilised,” ütles Kondase keskuse juhataja ja kuraator Gregor Taul. “Sättisime Larsi näituse teadlikult Viljandi pärimusmuusika festivali ajale, sest siis käib meie majast kolme-nelja päeva jooksul läbi umbes 1500 inimest ehk umbes viiendik meie aastasest külastajaskonnast.”
Ideed oma maailmast
Gregor Tauli sõnul on umbes neljandik Kondase keskuse näitustest välisnäitused. Välisautoritest eelistatakse neid, kelle looming tõukub nende kodumaa kultuuritraditsioonidest.
“Taani on kogu maailmas tuntud kui lego sünnimaa. Larsi taiesed ongi justkui legoklotsidest kokku pandud,” sõnas Gregor Taul.
Lars Winther on pidanud elus peaaegu niisama palju ameteid kui Hunt Kriimsilm. Ta on olnud kelner, kokk, restoranipidaja ja maaler, samuti tasemel poksija. Ta kirjutab ka luuletusi (mõned neist luges ta näituse avamisel taani ja inglise keeles ette) ja näidendeid. Selle kohta, kuidas ta maalima hakkas, rääkis Lars huvitava loo. Ühel päeval kohtas ta üht tüdrukut, rääkis temaga üksteist tundi jutti juttu ja koos joodi, mis seal salata, ära ka päris suur kogus alkoholi. Kui Lars koju jõudis, tundis ta, et peab selle tüdruku eluloo pildile maalima ja pildi tüdrukule kinkima. Esikteosest innustununa maalis Lars veel seitse pilti ja saatis need ühe suure ülevaatenäituse žüriile. Kolm taiest pääseski näitusele ja nii oli käsi kunstile antud.
Ideid, mida piltidel kujutada, ammutab Lars n-ö oma maailmast. Ta on nimelt siia ilma sündinud Aspergeri sündroomiga, mis on üks autismispektri häireid. Sellised inimesed elavadki suure osa ajast oma maailmas.
“Mul kulus mitukümmend aastat, et teiste inimestega vabalt suhtlema õppida,” tõdes Lars.
Ta ei varjanud, et kavatseb kunstnikuna maailmakuulsaks saada.
“Kunstil pole piire. Piirid on ainult kunstniku ajul,” ütles Lars Winther. Tema näitus jääb Betti Alveri muuseumis avatuks 28. novembrini.
Lars Winther
* Sündinud 1959, elab Taanis Aalborgis
* On iseõppijast kunstnik-naivist
* On pidanud mitmeid ameteid (kelner, kokk, restoranipidaja, maaler jne) ning lisaks naivistlikule kunstile loob luuletusi ja näidendeid
* On loonud kunstis oma reeglid ning töötanud välja oma isikupärase stiili
* Jõgeva näitus on tema 13. isikunäitus
RIINA MÄGI
