Leader-raha soovitakse kolm korda rohkem, kui jagada on

Märtsikuus said Jõgevamaa maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja omavalitsused pärast paariaastast vaheaega taas Euroopa Liidu Leader-meetmest raha taotleda. Taotlusvoor osutus vägagi populaarseks: mitmesugusteks ettevõtmisteks küsiti raha umbes kolm korda rohkem, kui seda jagada on.


Taotlusvoor oli avatud 14.-31. märtsini ja kui laekunud taotlustes sisalduvad summad kokku rehkendati, selgus, et kõigi projektide elluviimiseks läheks vaja 1,8 miljonit eurot. Jagada on aga 560 496 eurot. Sellest 50 protsenti on ette nähtud ettevõtlusmeetme projektidele, 37 protsenti elukeskkonna meetme projektidele, 10 protsenti maakondlikele ühisprojektidele ja kolm protsenti koostöökoja enda algatatud projektidele. Kaks mahukamat meedet, ettevõtlus- ja elukeskkonna meede, on jagatud kaheks alameetmeks, investeeringute ja ühisprojektide omaks.

“Kõige rohkem soovitaksegi raha investeeringuteks,” ütles Jõgevamaa Leader-tegevusgrupi, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. “Ettevõtluse investeeringuteks küsiti raha kolm-neli korda rohkem, kui seda jagada on, ning elukeskkonna ehk kogukondade investeeringuteks suisa viis korda rohkem. Seevastu ettevõtluse ühisprojektide ideid käidi välja suhteliselt napilt.”

Aive Tamme sõnul olid ettevõtjad siis, kui Leader-meede siinmail alles käivitus, raha taotlemisel üsna passiivsed. Nüüd on nad palju aktiivsemaks muutunud ja see on tore.

“Loodan, et järgmiseks taotlusvooruks tekib rohkem ka ettevõtjate ühistegevuse mõtteid. Kogukondade ühisteks ettevõtmisteks oli aga ideid juba seekord päris palju,” sõnas Aive Tamm.

Olgu öeldud, et ühisprojektide alameetmed on päris uued nähtused ning nende käivitamine tuleneb Jõgevamaa Koostöökoja uuest, alanud rahastusperioodiks ehk aastateks 2015-2020 välja töötatud arengustrateegiast, milles on ühistegevusele senisest suuremat rõhku pandud.

Uusi mõtteid

Aive Tamme sõnul on paariaastase pausi vältel, mil Leader-toetust taotleda ei saanud, inimestel tekkinud päris palju uusi ja huvitavaid mõtteid. Samas küsiti toetust ka paljude vanade heade ettevõtmiste jätkamiseks.

“Ühestki konkreetsest projektist me praegu siiski rääkida ei saa, sest rahasaamine pole ju veel otsustatud,” ütles Aive Tamm.

Tehnilises mõttes oli seekord uudseks momendiks see, et Leader-taotlused tuli esitada elektrooniliselt e-PRIA keskkonna kaudu. Taotlejaid hoiatati selle eest, et seal võib tõrkeid tekkida, ning paraku ei jäänud see vaid teoreetiliseks võimaluseks, vaid teostus ka praktikas.

“Ööl vastu 31. märtsi ehk taotluste esitamise viimast päeva tekkisid e-PRIAga suhtlemisel probleemid. Hommikul töötas keskkond õnneks taas normaalselt. 31. märtsi viimastel tundidel tekkisid taas raskused, sedakorda dokumentide digiallkirjastamisel. Nii et soovitasime nüüd ja soovitame ka edaspidi taotluse esitamist mitte viimase minuti peale jätta,” ütles Aive Tamm ja lisas, et üks tehnilistel põhjustel hilinenud taotlus jäigi arvesse võtmata. Üldiselt said inimesed aga e-PRIAS toimetamisega väga hästi hakkama. Koostöökoja tegev- ja projektijuhilt käisid taotluse sisestamiseks abi otsimas vaid üksikud. Neid, kes palusid juba esitatud taotluse igaks juhuks üle kontrollida, oli rohkem.

Praegu viivad koostöökoja töötajad läbi taotluste tehnilist kontrolli. Kui ilmneb näiteks, et mõni lisadokument on puudu, siis antakse taotlejale võimalus see juurde hankida. Hiljemalt järgmise nädala alguseks edastatakse taotlused hindamiskomisjonide (Vooremaa, Põltsamaa ja Peipsi piirkonnas on igas eri komisjon) liikmetele. Ainult dokumentide lugemise põhjal nad siiski otsuseid ei tee, vaid kõik kolm komisjoni võtavad ette ka ühe taotlejate ja nende ettevõtmistega tutvumise reisi. Vooremaa piirkonna komisjoni ringsõit toimub 28. aprillil, Põltsamaa piirkonna komisjoni ringsõit 29. aprillil ja Peipsi piirkonna komisjoni ringsõit 2. mail.

Huvitav aeg

“Selliste väljasõitude kogemus meil varasemast puudub. Varem andsime taotlejatele võimaluse tulla komisjoni istungile oma ettevõtmistest kõnelema,” ütles Aive Tamm. “Loomulikult ei jõuta väljasõidul kõiki taotlejaid külastada, seepärast teeb komisjon oma valiku. Usume, et kohapeal käimine annab taotlejate tegemistest ja plaanidest hoopis teistsuguse pildi kui pelgad kirjaread projektis. Kui inimesed tõesti südamest soovivad midagi head ja kasulikku teha, mitte ei taotle raha lihtsalt sellepärast, et selline võimalus olemas on, siis paistab see nende säravatest silmadest ja õhinat täis jutust kohe välja.”

Kui komisjonid on taotlustega tutvunud ja need pingeritta sättinud ning koostöökoja juhatus pingerea kinnitanud, edastatakse materjalid PRIAle. See juhtub mai teisel poolel ning taotluste PRIAsse laekumisest informeeritakse ka taotlejaid. PRIAl on aega taotlusi menetleda ja rahastamisotsusi teha 60 tööpäeva. Seega peaksid otsused tehtud saama hiljemalt augustiks. Projekti võib aga teostama asuda juba siis, kui see PRIAsse laekub. Tõsi, see on seotud teatava riskiga: raha saamine ja saadava summa suurus pole siis ju veel kindlalt teada.

“Meid ootab ees päris huvitav aeg,” ütles Aive Tamm. “Leader-raha toel saavad ettevõtjad oma tootmist arendada ja mitmekesistada ning kogukonnad mitmeid vahvaid ettevõtmisi käivitada.”

Lisaks värskelt laekunud projektitaotluste tehnilisele kontrollile on Jõgevamaa Koostöökojas praegu päevakorral suvise avatud talude päeva ettevalmistamine. Üleriigiline ettevõtmine saab teoks Maaeluministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse eestvedamisel, ent sündmuse kohapealseteks koordineerijateks on Leader-tegevusgrupid.

“Kui mullu võttis uudistajaid vastu viis meie maakonna talu, siis tänavusele avatud talude päevale on end registreerinud juba kuus Jõgevamaa talu ja põllmajandusettevõtet. Ning see nimekiri jõuab veel täieneda, sest registreerimistähtaeg on 1. mai,” ütles Aive Tamm.

Jõgevamaa Koostöökoja 2016. aasta taotlusvoor

* Taotlusi võeti vastu 14.-31. märtsini

* Taotlusi esitati kogusummas 1,8 miljonit eurot, nende rahastamiseks on võimalik aga kulutada 560 496 eurot

* 50 protsenti kogusummast on ette nähtud ettevõtlusmeetme projektidele, 37 protsenti elukeskkonna meetme projektidele, 10 protsenti maakondlikele ühisprojektidele ja kolm protsenti koostöökoja enda algatatud projektidele.

* Koostöökoda hakkab taotlusi PRIAle edastama eeldatavalt mai teisel poolel, PRIA rahastusotsuseid on loota augustis

* Projekti abikõlbulikkuse periood loetakse alanuks päevast, mil koostöökoda taotluse PRIAsse edastab.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus