Ida-Virumaal Mäetaguse huvikeskuses toimunud Eestimaa rahvamajade ühingu tunnustussündmusel kuulutati auhinna Kuldkand laureaadiks ka teenekas Palamuse rahvatantsurühmade juhendaja ja kooliõpetaja Lea Isotamm. „Kuldkand antakse inimesele, kelle loometee on olnud pikk ja viljakas ning panus rahvakultuuri arengusse hindamatu väärtusega.
Kuidas leidsite tee rahvakultuuri juurde?
Palamusel on kultuurielu olnud alati jõuline ja mitmekülgne. Noored, kes sellesse paika elama tulevad, haaratakse kiiresti kaasa. Nii kutsuti mind kohe rahvatantsurühma. Taheti ka laulma panna, kuid selgus, et ma ei pea viisi. Lauluproovil, kus pidin laulma „Kõndis neiu mööda metsa“ kohtasin esimest korda oma tulevast abikaasat Gunnar Isotamme (omaaegne Jõgevamaa tippajakirjanik, rajooni- ja maakonnalehe Vooremaa asetoimetaja – toim).
Kultuuriga seotud hobidega tegelesin ka enne Palamusele tulekut. Nõo koolis tantsisin juba rahvatantsurühmas, võimlesin aga Tudu koolis. Olen mänginud näitemängudes.
Mulle meeldivad peod. Hea pidu on nagu puhastustuli. Rahvatantsurühmas on ergas seltsielu, emotsioone annavad tantsupidudel käimised. Ma olen väga emotsionaalne inimene. Kui midagi teen, siis ikka südame ja hingega.
Milliseid rahvatantsurühmi olete ise juhendanud?
Põhiliselt olen juhendanud lasterühmi koolis. Kui mu vanem tütar Mirjam läks Oskar Lutsu Palamuse keskkoolis esimesse klassi, mõtlesin, et tema ja teisedki lapsed võiksid õppida rahvatantsu. Parajasti polnud juhendajat ja nii hakkasin poistele ja tüdrukutele seda ise õpetama.
Pärast pensionile jäämist hakkasin tantsima Palamuse memmede rühmas Paunvere Maalid. Kui juhendajad meilt ära läksid ja uusi ei tulnud, paluti mind juhendama hakata. Nüüd olengi kolm aastat selle rühma juhendaja olnud. Vahel on tuju halb ja nagu ei tahakski minna. Tantsutreeningul saan aga energiat ja meeleolu muutub kohe paremaks. Sageli mõtlen, kuidas me selle või teise tantsu nii ruttu selgeks saime. Oleme ju lausa profid.
Tantsurühm Paunvere Maalid on tegutsenud kolmkümmend kolm aastat. Esimene juhendaja oli Helgi Värnik.
Rahvatantsijad igatsevad ka esinema. Kuidas on Paunvere Maalidel selleks võimalusi?
Oleme ikka esineda saanud. Palamusel oleme esinenud suurel Paunvere laadal ja väljanäitusel, kevadpidudel, jõulupeol. Oleme käinud tantsimas Kaarepere rahvamajas. Südantliigutav oli Paunvere Maalide etteaste minu hiljuti toimunud 70. sünnipäevapeol. Tänavu suvel läheme Põltsamaale Jõgevamaa laulu-ja tantsupeole „Pilve piiril“, kus memmede rühmadel on kaks tantsu: „Veerekese pääle“ ja „Orissaare polka“.
Kui ajalukku tagasi vaadata, meenub Palamuse esmamainimise 750. aastapäev, kuhu olid haaratud kõik kultuurikollektiivid, toimus rongkäik.
Kui suur on rühma repertuaar?
Kohe saaksime tantsida ehk viit, kuut tantsu. Tantse, mida tantsinud oleme, on ikka päris palju ja koguneb juurde.
Mida tähendab rahvatants tervisele?
Mulle meeldib, kui ise tantsida saab. Tants mõjub tervisele igal juhul hästi. Vahel tulevad naised ja kurdavad põlvevalu. Kui aga natuke sooja teeme, kaob valu ära.
Mitu korda olete suurematel tantsupidudel osalenud?
Kas tantsija või juhendajana olen osalenud 15 korda. Esinesin ka Riias üliõpilaspeol Gaudeamus. Õppisin siis Tallinna pedagoogilises instituudis. Tantsisime koos tantsurühmaga Kuljus.
Juba Palamuse ajast tulevad meelde ühe koolipoisi sõnad, et ta tuleb ka tantsurühma, siis saab Tallinnasse peole. Hiljem on sama noormees öelnud, et parim asi Palamuse koolis oli rahvatants.
Olete erialalt matemaatikaõpetaja. Millised seosed on rahvatantsul ja matemaatikal?
Mõlemas valdkonnas on tähtis ruumitaju. Kattuvad ka mõisted: näiteks diagonaal, paiknemine paralleelselt. Matemaatikat on igal pool vaja.
Kas käisite ka suvisel laulu- ja tantsupeol?
Vaatasin televiisorist. Vahele ei jätnud ühtegi minutit.
Kas Gunnar Isotammele meeldis rahvatantse tantsida?
Ei, rahvatantse ta ei tantsinud. Teistlaadi tantse hakkasime koos tantsima Palamuse pereklubis. Meil oli väga tugev pereklubi, mille president oli Rein Lestal. Klubi tegevusest on säilinud palju albumeid. Osales palju noori peresid. Kokkusaamise ajal oli saal puupüsti täis, osalesid ka kauaaegsed Palamuse kultuurijuhid Tiina ja Aarne Tegelmann. Nende aeg oli Palamuse rahvamajas igati põnev. Tiina juhendatavas näiteringis mängisid ka mu tütred Mirjam ja Ingrid, kellest sai kutseline näitleja. Rahvamajas käis elu hoogsalt ka Valdi Reinase ajal. Praegu teevad head tööd Palamuse Kultuuri juhid Ehtel Valk ja Karmo Toome. Olen neilt alati abi saanud.
Olete aidanud korraldada Palamuse käsitööpäevi. Mis on nendest meeles?
Käsitööpäevadel olid töötoad, kus õppisime tikkimist, kudumist, siidimaali, samuti korvipunumist. Sündmuse juurde käis kultuuriprogramm. Kihelkonnamuuseumis oli käsitööpäevade ajal alati vanaaegsete asjade näitus. Mitu ajaloohõngulist eset oli näitusel ka Gunnari kollektsioonist. Nii korraldasime koostöös muuseumiga näituse toolidest, koolikottidest, põlledest ja lappidest. Palamusel ongi mulle meeldinud koostöö muuseumi, rahvamaja ja kooli vahel. Meil pole nii, et iga asutus tegutseb omaette. Koostöö on ikka väga vahva. Seda võiks alati rohkem olla.
Lisaks matemaatikale olete õpetanud koolis inimeseõpetust, mis hõlmas ka perekonnaõpetust. Alternatiivsete abielu- ja koosolekuvormide tutvustamisest, mida nõuab moodne pedagoogika, te vist pääsesite?
Ka siis, kui mina inimeseõpetust õpetasin, pidime perekonnaõpetuse tundides tutvustama nii hetero-, homo- kui ka biseksuaalseid kooseluvorme. Mina ise olen perekonna pooldaja, kus on mees ja naine, seal saab laps ikka kõige paremini kasvada. Hullu viha pole mul erinevuste vastu olnud.
Perekonnateemadel olen käinud loenguid pidamas ka teistes koolides ja avalikel sündmustel ning kirjutanud artikleid ajalehte Punalipp ja Vooremaa.
Möödunud nädalal tähistasime Tartu rahu 100. aastapäeva. Ees ootab Eesti vabariigi 101. aastapäev. Millele panevad need sündmused mõtlema?
„Mina ei elaks mitte kuskil mujal kui Eestis. „Ma armastan Eestit, kus on palju metsa ja põldu. Minu meelest on Eesti inimesed ikka väga töökad. Arvan ka seda, et loodus aitab inimestel alati elada ja armastus ellu jääda. Kõike üle elada aitab aga huumorimeel, mis on eestlastel alati tugev olnud. Gunnaril oli Eesti lipp laual ka nõukogude korra ajal. Mina ei kartnud midagi, aga eks probleeme tuli ikka ette.
JAAN LUKAS
